Tabivere vabaajakeskuse saalis vaadati kaks nädalat tagasi kultusfilmi “Titanic”, ainult et viisil, mis tavalise filmihuvilise totaalselt närvi oleks ajanud: film pandi iga kolme-nelja minuti tagant seisma, et nähtut kommenteerida. Publik siiski jalgu trampima ega vilistama ei hakanud, sest tegemist oli tõeliste filmihuvilistega ja “Titanicu” vaatamine oli osa filmitalgute stsenaariumikoolitusest.
Filmitalgud on teatavasti Kinobussi meeskonna käivitatud hariv ja meelelahutuslik projekt, mille tulemusena valmib eesti filmi 100. sünnipäevaks unikaalne linateos: film, mille on teinud, piltlikult öeldes, kogu rahvas. Filmitalgutega seotud koolitustest viiakse maakondades kõigepealt läbi stsenaariumikoolitused: algab ju filmi loomine ikka stsenaariumi kirjutamisest. Jõgevamaa huvilistele käis selle kirjutamist õpetamas noor filmilooja Rasmus Merivoo.
“Titanicut” ta muidugi kohe ei käivitanud, vaid rääkis enne stsenaariumi struktuurist. Selle esimene osa peaks tutvustama teemat ja tegelasi, teine näitama, kuidas areneb eri jõudude vastasseis, ning kolmas pakkuma vastasseisule lahenduse. Veel said huvilised teada, millised “tööriistad” on filmitegijal loo jutustamiseks kasutada ning mida tähendavad mõisted nagu point of attack ehk rünnakupunkt, point of collision ehk kokkupõrkepunkt, mid-point ehk keskpunkt jne. Asja tegi lõbusamaks see, et kõik need keeruliste väljamaakeelsete terminitega tähistatud asjad püüti üles otsida igituttavast “Punamütsikese” muinasjutust.
“Titanicut” jupikaupa vaadates juhtis Rasmus Merivoo kuulajate tähelepanu sellele, kuidas filmi alguskaadrid ja muusika vaataja teemasse sisse juhatavad. Mida kaugemale filmilugu arenes, seda enam sai Merivoo kommentaaride varal selgeks, et filmis, vähemasti heas filmis pole midagi juhuslikku, vaid kõik teenib loo parema edasiandmise eesmärki. Isegi see on tähtis, kus keegi istub, mis värvi jope kellelgi seljas on või mis nurga alt mingid detailid üles on võetud. Lõpuks proovisid koolitusel osalejad ka ise stsenaariumi kirjutada.
Nagu lugemisoskus
““Titanicu” näite varal seletasime asju lahti sellepärast, et see tundus olevat siinse publiku lemmikfilm,” ütles Rasmus Merivoo. Jõgevamaa koolitus oli tema jaoks kolmas filmitalgute stsenaariumikoolitus. Varem oli ta juhendanud algajaid stsenariste Lääne- ja Järvamaal. Läänemaal, täpsemalt Haapsalus olnud kohal päris palju inimesi, kes filmitegemisega varem kokku puutunud. Tabivere publik koosnes siiski enamasti esimesi kogemusi saama tulnud koolinoortest: kohal oli Pala, Puurmani ja Jõgeva noori. Küsimusele, kas poole päevaga võib stsenaariumikirjutamise tõesti selgeks saada, vastas Rasmus Merivoo, et poolest päevastki võib olla kasu.
“Kui huvi asja vastu on suur, siis haarab inimene kõike lennult,” ütles Merivoo. “Ning kui koolitusel käinu ka stsenaariume kirjutama ei hakka, siis saab temast vähemasti teadlikum filmivaataja, kes oskab peale süžee jälgimise välja lugeda ka peidetumaid sõnumeid, mida filmikaadritest alati leida võib. See on nagu filmikeelse teksti lugemisoskuse omandamine.”
Filmitalgute raames korraldatavate koolituste eesmärk ongi ühest küljest harida nn eesti rahva ühisfilmi potentsiaalseid stsenariste, teisalt aga levitada filmialast kirjaoskust. Stsenaariumikoolitustele järgnevad veel operaatori-, režii- ja montaažikoolitused. Näitlejakandidaatide hulgast hakatakse paremaid välja valima aga reality-show laadses telesaates.
Rasmus Merivoo sõnul ei saa ei stsenaariumi kirjutamisel, materjali ülesvõtmisel ega monteerimisel asjadel päris isevoolu teed minna lasta, vaid kõik toimub ikka proffide range kontrolli all. Ka teatud osa rollidest hakkavad täitma professionaalsed näitlejad, ainult et seekord hakkavad nad kehastama pigem teisejärgulisi tegelasi, kandvates rollides saab näha andekaid uustulnukaid.
Võttepäev kui vabaõhuetendus
Mis stsenaariumiideedesse puutub, siis neid on asjahuvilised filmitalgute kodulehele (www.filmitalgud.ee) juba hulganisti üles riputanud (keda huvitab, vajutagu nupule “sünopsis”!) ning neid on ka aktiivselt kommenteeritud.
“Väljakäidud ideede hulgas on päris toredaid,” tõdes Rasmus Merivoo. “Mõnest tahaksin õigupoolest ise filmi teha — juhul, kui see talgufilmina käiku ei lähe.”
Filmitalgute maakondlike ürituste koordinaator Peeter-Eerik Ots lisas, et filmitalgute puhul pole oluline mitte ainult see, et lai ring inimesi saab võimaluse osaleda filmitegemises, vaid ka see, et inimesed saavad üles näidata kodanikualgatust.
“Peale stsenaristide, operaatorite, režissööride ja näitlejate on ju vaja ka neid, kes asju ühest kohast teise transpordivad, võttekohtades inimesi toitlustavad jne,” ütles Peeter-Eerik Ots. “Ka sellest oleks abi, kui mõni potipõllumees paar vagu kartulit rohkem maha paneks ja saagi filmivõtetel osalejate toitlustamiseks annetaks.”
Peeter-Eerik Otsa sõnul ongi augustis kõigis viieteistkümnes maakonnas teoks saavad võttepäevad üpris suur väljakutse, sest kokku tuleb neile üsna suur hulk rahvast ning ühe päevaga peab ära tehtud saama üsna suur töö. Samas võib arvata, et need viisteist omavalitsust, kuhu maakondlikud võtteplatsid rajatakse, saavad sellesama võtteplatsi näol juurde ühe turismiargumendi.
“Oleme mõelnud isegi sellele, et filmivõtted maakondlikel võtteplatsidel võiksid kujuneda justkui vabaõhuetendusteks: rahvas tuleks kokku, kuulaks-vaataks lisaks filmivõtetele veel tantsu-laulu — ja olekski tore kultuurisündmus olemas,” ütles Peeter-Eerik Ots. “Ka film, mis talgute korras valmib, ei pea olema mitte niivõrd filmikunstikaanonitest lähtuv tippteos, kuivõrd emotsionaalne kultuuridokument ühest suurest ühisettevõtmisest.”
Filmitalgute meeskonna poolt eile saadetud pressiteate kohaselt saab filmitalgutel valmiva mängufilmi üheks naispeaosaliseks äsja Eesti Muusikaauhindade jagamisel neljas kategoorias preemia saanud Lenna Kuurmaa. Just tema hakkab ka peatselt teleekraanile jõudvas reality-shows endale ekraanipartnereid valima.
Stsenaariumi on kõigil huvilistel aprilli alguseni võimalik veel oma täiendusi teha. Järgneb näitlejate ning võttekohtade otsimise periood. Telesaade näitlemise õpetamisest peaks eetrisse jõudma maikuus.
i
RIINA MÄGI
