Ettevõtja Tiit Rosina eestvedamisel on valminud mitmed kunagise Kirovi-nimelise näidiskalurikolhoosi ehitised, samuti Pirita Rannahoone, Peipsiäärsed piirivalvekordonid. Üle 11 aasta on Rosin juhiks ja üheks omanikuks Siimustis tegutsevale osaühingule Puumajatehas. Hingeliseks palsamiks on Tiit Rosinale jumalateenistused EELK aMustvee koguduse kirikus.
Tiit Rosin on Kasepää kandiga sedavõrd kokku kasvanud, et tundub, just kui elaks ta siin lapsest saadik. Tegelikult pärineb Rosin Tallinnast, täpsemalt Kalamaja linnajaost, mille nime saamise kohta on mitmeid legende: üks neist räägib näiteks kunagi elanud jõukamst eesti naisest Kala-Maist, samuti seostatakse nime päritolu kalurite majandushoonete, niinimetatud kalamajadega.
Kõrghariduse omandas Tiit Rosin Tallinna Polütehnilises Instituudis. Õppetöö oli mahukas ja pingeline. Arvukast kursusest lõpetasid esimese hooga vaid mõned. Armees teenis Rosin tööpataljonis.
„Mind määrati ehitustööde juhatajaks. Toimus juba karkassi ehitus. Mulle tehti pakkumine, et jääksingi Venemaale ehitusvaldkonnaga tegelema ja lubati anda Leningradis kolmetoaline korter. Sellise elamisvõimaluse said väga vähesed noored. Otsustasin aga siiski Eestisse tagasi tulla.
Kuulsa kolhoosiesimehe alluvuses
Tiit Rosinal oli palju kokkupuuteid Kirovi-nimelise näidiskalurikolhoosi legendaarse esimehe Oskar Kuuliga. „Kuuli kohta jätkub minul ainult kiitvaid sõnu. Kahtlemata oli ta nõudlik ja pidas esmatähtsaks, et töö oleks tehtud. Näiteks ühes meie osakonnas lendas katlamaja õhku. Oskar Kuul nõudis, et esmaspäeva hommikul kella kümneks peab katlamaja töötama. Ja nii sai ka tehtud. Kui töötajad abi vajasid võisid nad Kuulile alati loota. Mõistagi pidi Kuul arvestama oma ajastu ideoloogiaga. Selle nõuete täitmist kontrollisid aga ennekõike kolhoosi parteitegelased.
Oskar Kuul kutsus Kirovi-nimelisse näidiskalurikolhoosiga tutvuma ka toonase Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe Anastass Mikojani, kes 1965 aastal Eesti NSV-d külastas ja üldlaulupeol osales.”
- aasta olümpia purjeregati eel tuli toona kolmekümnendates aastates Tiit Rosinal juhtida ka Pirita rannahoone ehitustöid. Hoone valmis 1979. aastal. „Ega Oskar Kuulile ei meeldinud, et rannahoonet ehitatakse. Toona nappis Kirovi kalurikolhoosis igasugusest ehitusmaterjalist: tsemendist. Kuul ütles, et kuule Rosin, kui sa kasvõi ühe grammi Kirovi majandi tsementi rannahoone ehitamisel kasutad, või mõni Kirovi auto sellel objektil sõidab, siis lasen su kinni panna. Ta ütles, et vaadaku ma ise, kuidas hakkama saan. Aga toime tulla tuli.“
Kasepää kanti saabus Tiit Rosin tööasjus esimest korda siis, kui ta määrati asendama haigestunud töödejuhatajat Kirovi kalurikolhoosi Omedu osakonnas. Pärast läks ta siiski Harjumaale tagasi.
Pangaarve aitas tööd kindlustada
Uuesti tuli Tiit Rosin Omedu kanti siis, kui Kirovi-nimelises kalurikolhoosis tootmist reorganiseerima hakatati. „See paik hakkas mulle järjest rohkem meeldima. Tutvusin siin ka oma tulevase abikaasa Üllega, kes on Peipsimaa põliselanik. 1990. aastate algul hakkasin siin ettevõtjaks. Firma nimeks sai Esmar Rosbet AS. Firma nimes pidi sõna Esmar sees olema, sest sellist nime kandis ka Kirovi kalurikolhoosi õigusjärgne ettevõte.“
Ehitusettevõtluse algusest Mustvee kandis rääkis Tiit Rosin ka järgmist: „Marati Mustvee tsehh otsis endale ehitajat. Polnud aga ühtegi ettevõtet, millel olnuks pangaarve. Meie ettevõte oli aga ametlikult registreeritud. Marat importis oma toodangut ja omas valuutat. Nii tegime koostööd, tänu millele oma ettevõttele kiiresti jalad alla saime.“
- aastal asutasid Tiit ja Ülle Rosin ehitusettevõtte Rosbet ÜT. „Asusime rajama ka piirivalve objekte erinevates Peipsiäärsetes paikades. Üks neist valmis Piirissaarel. Koostöö piirivalvega sujus väga hästi.“
Puumajad Siimustist Rootsi
Praegu on Tiit Rosin üheks omanikuks ja tootmisjuhiks ettevõttes Puumajatehas OÜ, mille tootmistegevus toimub Siimustis. „Idee firma rajamiseks andis asjaolu, et tegevus ehitusturul muutus järjest keerulisemaks. Uut ettevõtet kutsus mind rajama Ando Arvisto, kursusekaaslane Tallinna Polütehnilisest Instituudist. Kui varem valmistas Puumajatehas ehituskonstruktsioone ja maju Rootsi, siis nüüd tehakse nendest mõned ka Eesti turule.
- aastal kirjutas Vooremaa, et Puumajatehase osaühingus toodetud detailidest valmis Rootsi kuningriigi pealinna servas kolmekümne kilomeetri kaugusel kesklinnast kuuekümne kuuest puitkarkassmajast koosnev elamukvartal. „Majade kokkupanijad olid Rootsist, kuid oleme sedagi tööd ise teinud,” ütles tookordses intervjuus tootmisjuht Tiit Rosin.
Samal aastal külastas firmat ka Jõgeva maavalitsuse delegatsioon. „Firma tegevus ja areng mõjus tõelise üllatusena. Vastutusrikaste tellimuste saamine Rootsist on tunnustuseks mitte ainult Jõgevamaa, vaid kogu Eesti ettevõtlusele ja tõestab usaldust siinsete meistrimeeste kogemuste ning töö vastu,” võib lugeda maavanem Viktor Svjatõševi arvamust seitse aastat tagasi ilmunud maakonnalehes.
Tiit Rosina sõnul töötavad Puumajatehases põhiliselt ümberkaudsed inimesed. „Firma edukaks tulevikuks tuleb võimalikult palju pühenduda valmistoodangule. Tähtis on see, et valmidusaste oleks võimalikult hea,“ arvas ettevõtja.
Kui esimestel tegutsemisaastatel turustas Puumajatehas toodangut Rootsi firma Fredells Trävaru kaudu, siis praegu toimetatakse sellel turul iseseisvalt. Ettevõtte tegevusse panustab ka Tiidu abikaasa Ülle. Samuti on ettevõttes tööl väimees Tiit Orlovski.
Üldse on Tiit Rosin juhtinud aastate vältel viit ettevõtet. Oma ühiskondliku tegevuse on Rosin pühendanud ennekõike EELK Mustvee kogudusele. Ta on ka koguduse juhatuse esimees. „Kirikuõpetaja Eenok Haameriga sain põhjalikumalt tuttavaks seoses tema maja ehitamisega. Siis ta kutsus mind jumalateenistusele. Nüüd ei kujuta ma pühapäevi ilma kirikus käimiseta ettegi.“
„Mul on hea meel, et koguduse juhatuse esimehena ei pea ma häbenema. Kirik on hooldatud ja värvitud. Ma olen abistanud ka Mustvee õigeusu kirikut, kus aktiivseks koguduse tegelaseks oli mu ämm. Sellele kirikule ehitasime ka kogudusemaja.“
Kui 2017. aasta mais möödus 140 aastat Mustvee luterlikule kirikule nurgakivi panemisest, istutas Tiit Rosin koos piiskop Joel Luhametsa ja kirikuõpetaja Eenok Haameriga kirikuaeda õunapuu.
Kui 2012. aastal toimus maavalitsuses kirikutegelaste nõupidamine, avaldas Rosin arvamust, et usuhariduse andmisega tuleks algust teha juba lasteaias.
Hobiks rullsuusatamine
Tiit Rosina kodu on Kasepää kandis Nõmme külas. „Ma otsustasin, et ehitan endale maja metsa sisse. Ja nii ma tegingi.”
Tiidu ja Üle Rosina tütar Anneli on vanemad nüüdseks ka vanaisaks ja vanaemaks teinud.
Üheks vabaaja lemmiktegevuseks on Tiit Rosinale rullsuusatamine kodulähedasel kergliiklusteel.
„Püüan sellega igapäev tegeleda. Tänapäevases kontekstis saavad inimene vanuriks alles 79aastaselt. Nii et minul tuleb veel pingutada,“ ütles Tiit Rosin, kes 15. mail tähistab seitsmekümnendat sünnipäeva.
JAAN LUKAS
