(Järg 10. veebruaril ilmunud osale)
“Tuletagu need fotod Sulle meelde “Franco da Rocha’t”, meie noori ja meid kõiki Brasiilias, kuhu Sind oodatakse ja ma kordan pr. Alide Sleti sõnu – ära jäta meid hätta, sest Sinu peal on kõik meie lootused,” kirjutab Aksella.
Hendrik Lauri järgmine, 8. septembril 1973 kirjutatud kiri on posti pandud Kanadast, kuhu perekond Laur on saabunud külla oma varem Argentiinas elanud sõpradele.
“Tervitusi kaugest põhjast, kus juba “sügise meister-maaler” hakkab värvima lehti oma brilliantsete toonidega! Siin hele-kollane – seal tume punane. Kas mäletad? Just nagu Eestis,” kirjutab Laur.
Kanadas on ta perega külastanud Toivo ja Tiina Allast ning nende juures tuli talle Aksella meelde: ilmselt on tegemist nende ühiste tuttavatega. Seoses sellega tundis ta vajadust Aksellale mõned read saata.
“Mõned reakesed – rohkem küll praegu ei saa. Lapsed istuvad siin laua ümber ja lärmi on küllalt ja küllalt. Loodan, et see kirjakene leiab Sind hea tervise juures ja et see kevad Brasiilias on ilus ning mugav.
Kui Sul mahti on, eks pane ka mõned reakesed paberile. Iga kiri toob vaimusilma ette armsaid mälestusi ja nagu caipirinha klaasid kõlisevad veelgi kord… Tervitusi Theodorile minu poolt!
Jumal olgu Sinuga.”
Laur lisab kirjale ka Kanadas tehtud vahva pildi, millel on peal tema lapsed Tim, Artie ja Cyndie ehk Timothy, Arthur ja Cynthia lumememmega. Kodus Buenos Aireses neil lumememme meisterdamiseks võimalust polnud, seepärast kasutati kindlast rõõmuga ära see vähenegi lumi, mida Kanada ilmastik tol aastaajal pakkus. Pildile kirjutatud tervituse all on ka Hendrik Lauri abikaasa Valda nimi. See sobiks ka eestlannale, ent Valda Laur oli siiski Eesti piiri äärest Aluksnest pärit lätlanna, Hendrik Lauri saatusekaaslane, st samuti pagulane. Et tegemist oli segaperega, on isegi mõistetav, et lastele pandi ei eesti ega läti, vaid rahvusvahelised nimed.
Kanadast saadetud läkitusega võib ka Hendrik Lauri ja Aksella Lutsu vahelisele kirjavahetusele joone alla tõmmata.
Lutsude kirjakaustast leiab veel Aksella kirjavahetuse Vaike Virkkiläga, kes oli Aksella elu hilisemal perioodil tema elus üsna oluline inimene. Kolm viimast Brasiilias veedetud aastat elas Aksella näiteks Virkkiläte perekonnale kuuluvas majakeses Penedos ja Lutsude kirjakaustki asub füüsiliselt Vaike Virkkilä tütre Virve Virkkilä-Callabi Sao Paulo kodus.
Eestlanna Vaike Virkkilä oli oma perekonnanime saanud soomlasest abikaasalt Villelt, kes oli skulptor. Millal ja mis asjaoludel Aksella ja Virkkiläd tutvusid, see kirjavahetusest ei selgu. Esimene kirjakaustas leiduv Vaike Virkkiläle adresseeritud kiri pärineb 1988. aasta 2. maist, kirjutajaks Aksella, kes oli siis juba kaheksa aastat lesk olnud. Sao Paulo lähedal Osascos asuva maja oli ta selleks ajaks maha müünud ning kolinud Sao Paulost umbes neljatunnise teekonna kaugusel asuvasse Sao Lourencosse.
Uued tuuled
1988. aastal hakkasid Eestis juba uued tuuled puhuma ning nagu kirjast nähtub, olid Aksellal tekkinud sidemed soome filmimehe Lauri Tykkyläineni ja eesti filmimehe Mark Soosaarega, kel oli plaan Theodor Lutsu elust ja loomingust film teha. Kas nende kaudu või muul viisil oli Aksella saanud teavet selle kohta, et hiljutisel Tampere filmifestivalil näidati kolme eesti filmi, sealhulgas Theodor Lutsu 1931. aastal valminud “Ruhnot”. Linateose kohta oli festivali materjalides märgitud, et selle produktsioonifirma oli Estonia Film.
“See on vale, sest Estonia Film ei ole millalgi Theodoriga töötand ehk õigemini temale tööd annud,” kirjutab Aksella ja lisab, et tal on alles kiri, mis tõendab, et Theodor müüs “Ruhno” hiljem firmale Suomi-Filmi. Olnuks “Ruhno” Estonia Filmi oma, poleks Theodor saanud seda müüa. Võib arvata, et Vaike Virkkilä on suundumas Soome ja Eestisse, sest Aksella kirjutab talle:
“Oleks hää kui Sa võtaks kolm xeroxi sellest (filmi “Ruhno” müümist tõendavast dokumendist – R.M.). Võib olla jäta original omale ühe anna hra. Soosaarele ja teise meie sõbrale (siinkohal on mõeldud ilmselt Lauri Tykkyläinenit). Võid ütelda et mul on ka peaaegu kõik original reklaam-fotod sellest filmist siin olemas.”
Läbi raudse eesriide
Aksella märgib, et tegelikult on Eesti Kinoliidul ja filmiloolasel Veste Paasil peaaegu kõik Theodori filmitööd, kaasa arvatud Brasiilias tehtut puudutavad andmed olemas. Sellest andvat tunnistust “Väike filmiraamat”, mida Vaike Aksella juures ka oma silmaga näinud oli.
Kuidas need andmed läbi “raudse eesriide” Eestisse jõudsid, selle kohta on Aksellal järgmine seletus: “See oli aastal 1957 (leidsin vastava kirjavahetuse) kui Rootsis plaanitseti välja anda uut Entsiklopeediat ja siis pööras Theodori poole härra Reino Sepp (…), et Th. aitaks kaasa selles asjus juba näit. kuidas nimetada neid kes teevad filmi eestikeeles nagu kas operaator või kaameramees või kuidas, samuti kuidas nimetada filmisid, kas dokumentaalfilm, naljafilm või komeedia või kuidas. Temaga oli kirjavahetus ligi kaks aastat ja nagu ma nüüd kirjadest lugesin oli see samal ajal kui Theodor kirjutas ka omi mälestusi Vaba Eesti Sõnas ja temale said ka saadetud need mälestused s.t. nende ärakiri. Samuti sai ta ka fotosid ja palju materiali filmide kohta. (…) Härra Reino Sepp kirjutab omas kirjas 12.2.1959 mis on vist viimane kiri, et see Entsiklopeedia asi areneb visalt sest kõik kaastöölised ei ole veel oma töödega isegi mitte algand, ja tema läheb ja toob Stockh. Tidningenist need “Mälestuste” seerias ilmund fotod ära, enne kui see eestikeelne lehekülg suletakse.”
Aksella meenutab, et sai 1986. aasta sügisel Reino Sepa saadetud ajakirja Teater. Muusika. Kino (see ilmus teatavasti Eestis) numbri, milles sees Theodori 90. sünniaastapäevale pühendatud artikkel “Theodor Luts filmidokumentalistina Eestis”, autoriks Veste Paas. Just Veste Paasi palvel Sepp ajakirjanumbri Aksellale saatiski. Sepp selgitas ka, et saatis omal ajal entsüklopeedia jaoks kogutud Theodori teemalised materjalid kodumaale, sest teadis, et seal on hakatud eesti filmi ajalugu uurima. Sepp palus isegi vabandust, et ta materjalide saatmiseks Aksellalt luba ei küsinud.
“Ta kirjutab ka et Veste Paas’il on filmiuurimiseks õige ettevalmistus jne. Ja jätkab: … paguluses ähvardab neid kaotsiminek – sääl aga oleks neist suur kasu, kunagise Eesti filmiajaloo õigesse proportsioonidesse asetamiseks…
No nii. See on õige ja ega see material mis sai Entsiklopeedia jaoks saadetud saladus ei ole. Ma lugesin ka selle Veste Paas’i artikli alt, et ta on seda kirjutanud Reino Seppa kirjavahetuse põhjal, mis tal on olnud Theodoriga.
Nii et üldkokkuvõttes on kodumaal Kinoliidul õige palju materiaali Theodori kohta olemas ja võib olla selle põhjal nad hakkasidki mõtlema Theodori kohta filmi teha,” kirjutab Aksella Vaike Virkkiläle ja lisab, et oli entsüklopeedia teemalise kirjavahetuse juba unustada jõudnud: sellest oli ju ikkagi kolmkümmend aastat möödas. Ent kui kerkis üles Theodorist filmi tegemise teema ja ilmus filmiraamat, hakkas Aksella mõtlema, kust kodumaa uurijad nii täpsed andmed ja isegi fotod on saanud. Ning siis tuligi talle meelde see ammune kirjavahetus. Aksella lubab, et kirjutab lähiajal Veste Paasile ja tänab teda tema erakordselt hästi kirjutatud filmiajaloo eest.
(Järgneb)
RIINA MÄGI
