Muusika
Kristo: Muusika köitis mu meeli juba varases lapsepõlves. Mitme aasta eest tegime Karmo Toome ja Sten Elissoniga bändi. Tollal meil arvutit ei olnud ja muusikat tegime süntesaatoriga ning lindistasime otse kassetile. Et meil on vaja lood avalikkuse ette tuua, siis hakkasime tegema raadiot. Nii sündiski legendaarne ja meelihullutav raadio ? ?Raadio 60?. Seal avalikustasime enda lugusid ning lugesime uudiseid. Meie kolmepealisele kuulajaskonnale meeldis see hullupööra.
Karmo: Hip-hop ? Armastan Eesti Undergroundi! Samas meeldib kuulata ja uurida ka rokkmuusikat, sest kuskilt peab ju õppima. Rohkem kuulan sellist Nu metal, metal rap, viimasel ajal rohkelt on mulle peale läinud ameerika kolledzirokk, punk ehk Silde Fifty Eestist.
Maiko: Muusika on väga lahe. Mulle meeldib muusikat kuulata ja seda ise teha. Kuulan peaaegu kõiki stiile.
Teet: Muusika on hea! Muusika on elu, üks vähestest asjadest siin maailmas, mis silma särama paneb. Metal on üle kõige. Kannatan ära kõik muusikastiilid, kui kuskil kuulen, sest enamik sõpru on mul diskolembelised.
Sport
Karmo: Terves kehas terve vaim. Tegelikult on nii, et saab vahel sporti ka teha ja end välja elada, kas siis palli- või jõusaalis.
Maiko: Kui aega on, siis ikka teen sporti ka.
Teet: Suurem asi spordipoiss ei ole. Vähesel määral tegelen veel jalgpalliga. Viimati mängisin Tartu Rockiklubi ridades ja suutsin siis põlvegi ära lõhkuda ja sellest ajast peale, umbes pool aastat, ei ole sporti uneski näinud.
Laulud/Lauljad
Karmo: Mulle meeldivad eriti naisrnb’lased ja räpipliksid, Eestist L. J. Lower ja P’ Jay ? nende suur fänn olen. Aga ei saa mainimata jätta tüdrukut, kes võib laulda nii, et hing jääb kinni ? Marju.
Maiko: Kunagi sai ise ka laulda. Millalgi, mitte väga ammu, laulsin isegi Jõgeva meeskooris, aga tulin sealt ära, sest elu muutus liiga kiireks.
Teet: Vaieldamatu lemmiklaul on Johnny Cashi “Hurt”, just mehe enda esituses. Hirmus ehtsalt kõlab vanamehe hääl. Gerli Padar on ka heas kirjas, vingelt lõõritab teine, ei saa midagi halba öelda.
Kool
Karmo: Tartu, lähemalt ma ei räägiks.
Maiko: Mis seal ikka, käsil praegu Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumi 11. klass
Teet: Koolis enam ei käi, otsin vaikselt töökest. 12 klassi käes, sõjaväes käidud, nüüd puhkan natuke ja siis ehk jälle kooli.
Raamatud
Karmo: Luuletusi loen palju, ei tea, miks. Tahaks ise ka luuletada.
Kristo: Raamatuid loen hetkel niipalju, kui kohustuslikku kirjandust on vaja lugeda. Vahel jätan pool nendestki lugemata.
Maiko: Vahel ikka mõne kätte võtan, aga tihtipeale sellega asi piirdubki. Kui keegi saadaks mulle aega, siis loeks rohkem.
Teet: Lugemisega ei tegele. Siin tuleb juba öelda kahjuks, aga no mida sa teed, kui ei ole seda soont. Kaks lehekülge võrdub uni ja kui 15 lehekülge vastu pean, siis on silmad juba rullis.
Klassikaline muusika
Karmo: Jajaa… Mozart sai nüüd? ma ei tea, kui vanaks.
Maiko: Jätan vahele. Kui, siis Beethoven ja Mozart, aga see on ka kõik.
Teet: Tublid poisid need klassikud, mitte küll päris minu maitse, kuid jah, osavad tegelased teised.
Lyhis
Kristo: Täpset sünnilugu ei tea, kuna ma ise selle juures ei viibinud. Lükke bändi tekkele andsid Rootsist toodud pillid, vaid pillimehed olid puudu. Kui mina proovides neid kuulsin, siis kuulusid sinna Siim, Toomas, Elari, Kalevi ja Karmo. Kolmel õhtul sai neid näha rahvamajas proove tegemas. Siis oli veel vana rahvamaja, kui poisid kolisid proovidega ümber klaasikotta. Ühel ajal hakkasin tihedamini nende proovides käima ning sain aimduse, kuidas mängitakse basskitarri ja trumme. Niisiis, kui Elari lahkus, jäi trummitool täitmata ning kuna mul olid mõned rütmid ?käpas?, siis asusin ma tema asemele. Peagi hajus ka Lyhise tegevus. Kes läks sõjaväkke, kes edasi õppima.
Karmo: Vana kooli mehed Palamusel. Jah, uued noored tulid ja võtsid pillid käest, mis parata. Lyhis oli, on ja jääb saame veel kokku ja mässame ja hullame ning kargame lava peal.
Maiko: Vahest ikka tekib lühis ka, aga Palamusel oli kunagi sellise nimega vahva bänd.
Teet: Oli siis üks Palamuse bänd. Alguses ma neist suurt midagi ei arvanud, aga viimati kui kuulsin, siis jäin rohkem kui rahule. Tundus, et Toomase laulmine on kõvasti arenenud, kuid võibolla olen ma ise viimaste aastatega tiba muutunud.
Palamuse
Karmo: Ma ükskord olin läbisõidul seal, tore koht.
Maiko: Täitsa tore koht, suvel lahedad peod, kontserdid …
Teet: Minu jaoks on Palamuse: kool, bänd ja mõned sõbrad, muud ei midagi, kodu vald ka. Inimesed on igal pool mingil määral sarnased ja poliitik jääb poliitikuks, ükskõik kus ta on.
Eurovisioon
Kristo: Eurovisioonist vaatan finaali hääletust. Aga ise sinna minna ? selle peale pole küll mõelnud. Iseenesest kogemuse mõttes oleks see fun.
Karmo: Ma lähen ka järgmisel aastal. Luban seda igal aastal, aga sel aastal kindlasti.
Maiko: Äge
Teet: Juba paar aastat ei ole jälginud. Huvi on kadunud. See aasta mina oleksin Inese saatnud, kahju, et teiseks jäi. Eelmine aasta oli muidugi veel hullem, aga kes olen mina siin targutama, ise ju kuulan üldse teistsugust muusikat.
Naeratus
Kristo: Naeran siis, kui nali on naljakas.
Karmo: Üks tüdruk ütles, et ma ei naerata üldse. Ma lubasin talle, et parandan end.
Maiko: Nalja kui palju.
Teet: Võidab südameid!
Fännid
Kristo: Ahjaa, meil on isegi oma fänniklubi.
Karmo: Meil (The Weird Bändil) on hästi kihvtid fännid. Algul oli neid kaks, aga nüüd tuleb neid juurde.
Maiko: Mõned ikka on.
Teet: Ilma fännideta poleks kuulsusi. Meie oleme igatpidi (kuulsad ? B.K). Iseenesest tore, et meil kaheliikmeline fännklubi on.
Reisimine
Karmo: Ei ole reisinud, aga tahaks.
Maiko: Ega nii väga ei kipukski igale poole. Linnugripp ja muud haigused ju liikvel!
Teet: Ise välismaale jõudnud ei ole veel. Mööda Eestit ikka rändan, põhiliselt Roheliste Rattaretke raames. Ilus koht, telk, natuke vorstikesi, külm õlu, hea seltskond ja reis võib alata.
Juuksed
Karmo: Vahest nad ikka kasvavad, aga siis nad saavad suureks ning surevad. Tsükkel hakkab jälle otsast peale.
Maiko: Praegu veel on jah. Vahel võivad ka rohelise värvuse võtta.
Teet: Pikad, lühikesed, krussis, sirged ? nii, nagu igaühele endale meeldib, mind ei häiri teiste juuksed. Endal on sõjaväest saati lühikesed olnud, aga seda kavatsen nüüd muuta.
Kitarr
Karmo: Mul oleks kitarri vaja. Mul kodus ei ole. Muusikud on vaesed ja ei jõua endale pilligi osta!
Maiko: Basskitarr, bässar olen.
Teet: Minu teine kallim.
Inglise keel
Kristo: Pillid seisid ja olime mina ja Karmo. Ühel noortepeol tekkis idee luua uus bänd. Puudu olid bassikitarrist ja kitarrist. Kohe nõustus meiega liituma Teet, kes täitis kitarristi koha. Peagi leidsime ka basskitarristi Maiko. Nime tekkelugu ei mäleta, kuidagi kähku sai. Nimi on The Weird Bänd. Lugusid on meil läbisegi, nii inglise- kui ka eestikeelseid. Kui nüüd järgi mõelda, siis on inglise keelseid võib-olla ehk rohkem.
Karmo: Mina olen keelte suhtes saamatu. Mul ei ole sellist oskust keelt ära õppida. Jube!
Maiko: My name is Maiko. Aga pigem jääksin eesti keele juurde, aga vajalik see inglise keel on.
Teet: Veel oskan üsna eduliselt. Viimati rääkisin seda keelt saunas Soomlastega, mingid bändi mehed olid. See oli eelmisel aastal ja täitsa eduliselt tuli välja. Muusika suhtes minu lemmikkeel, kui ise mingit lugu kirjutan, siis tavaliselt inglise keeles. Ei teagi miks, lihtsalt.
Disko/DJ
Kristo: Diskod nagu eriti ei tõmba. Koolidiskodele oma jalga igal juhul ei tõsta. Palamuse pargipeod ? noh, seal käin ka rohkem selleks, et seltskonnaga olla.
Karmo: Kaks tundmatut DJd tegid meie bändi suitsu-loost päris tantsusaali mixi.
Maiko: Diskol saab ka käia jah, väga lahe.
Teet: Selle koha peal tervitan sõpru, aga ise hoian pigem eemale. Suvel sõpradega on ikka mõnel diskol käidud, aga selge see, et mitte muusika pärast.
BIRGIT KASTEPÕLD
