Tervitus teispoolsusest

Möödunud kolmapäeval helistas toimetusse Jõgeval Pargi tänaval elav Reet Hennoch ja pakkus lehefotograafile välja toreda “modelli”: tema kodus kasvaval kaktusel oli eelmisel õhtul puhkenud korraga kaheksa õit.

Kõnealune kaktus on Reet Hennochi kodus kasvanud juba nelikümmend aastat.

“Mu poeg oli teises klassis, kui õpetaja talle ühe siilkaktuse “poja” kinkis,” meenutas Reet Hennoch. “Kaktuseke oli küll üsna niru väljanägemisega, aga poeg oli suur looma- ja taimesõber, tõi selle koju ja pani kenasti kasvama. Esimestel aastatel, kui see õitses, oli tal vaid üks-kaks õit, siis hakkas neid tulema üha rohkem. Möödunud aastal oli õisi seitse ja seekord siis kaheksa. Õiteilu jätkub aga iga kord vaid lühikeseks ajaks: umbes ööpäevaks.”

Kaktusel, mis kord aastas silmarõõmu pakub, on perenaise jaoks ka emotsionaalne väärtus. Reet Hennochi poeg, kes kunagi kaktuselapse koju tõi, suri neli aastat tagasi. Nii on kaktuseõied emale justkui tervitus teispoolsuses viibivalt pojalt, kes oleks praegu olnud 47 aastane.

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus