Tervis on kalleim vara ja elada peaks meeldima kõigile. Meeldiks ka väga kaua elada ning see on paljuski meie endi kätes. Parema tervise ja pikema viibimise meie planeedil tagab aga kindlasti teadlikkus ja õige tervislik käitumine ‒ elustiil. Üks, millele ka tänase lehe arvamuslood tähelepanu juhivad, on varajane kokkupuude alkoholiga.
Öeldakse, et oskus alkoholi õigesti tarbida sõltub kultuurist ehk kokku lepitud tavadest, käitumisnormidest ja kodust, kuhu me sünnime, lähedastest, kelle keskel elame. Pole vist tavatu, et vanaisa kipub söögilauas lastelaste ees kiitlema, kui noorelt ta esimese puskarilonksu või valge viina sõõmu võttis, millal kesvamärjukest maitses. Eks sinna vahele rääkida on raske, kui ka väga sooviks. Tüli majas. Või näide poes nähtust: väike tüdruk haarab õlut ostva isa käest ja ütleb: „Issi, sa lubasid emale, et enam ei joo.“ Vastuseks vaid mõmin. Ja mis see Lätis viinarallil käiminegi muud oli kui halb eeskuju kasvavale põlvkonnale.
Teine suur mõjutaja on ümbritsev keskkond ‒ sõbrad, tuttavad, autoriteedid, kes tekivad ja on mitte ainult tänaval, seal isegi vähem, vaid pesitsevad kuskil sügaval internetis või sotsiaalmeedia avarustel. Lapsevanem ei teagi, mis hullustega seal veel tegeletakse, kuigi võiks.
Igatahes on päevselge, et paljude asjade manustamise alternatiiviks on liikumine ja sport, mis hoopis paremini stressi maandab kui kõikvõimalikud mõnuained. Kuidas siin autoriteeti tekitada, kuhu on vaja seemet külvata, see on jätkuvalt küsimus, mis eeldab tõsist tööd ja uute lahenduste leidmist tervislike väärtuste propageerimisel ja populariseerimisel.
