Eelkõige on oluline tõsta ausse tervislikud eluviisid ja harrastussport. See ei ole aga kahjuks enamusele eestimaalastest elulaadiks.
Möödunud aasta oktoobris Pärnus toimunud VI Eesti Spordi Kongress algatas kampaania Sportlik Eestimaa, mille põhiülesandena nähti tervisespordi ja liikumisharrastuse olulist laiendamist Eestimaa elanikkonna seas, pöörates erilist tähelepanu spordist kõrvale jäänud lastele ja noortele, naistele, üle keskea meestele ja puuetega inimestele. Selleks kutsuti üles korraldama senisest enam rahvarohkeid spordiüritusi.
Sellist lähenemist probleemile vajame kui õhku, kui me tahame, et meie inimesed oleksid tervemad ja töökamad, rõõmsamad ja sallivamad. Hea tervis on ka psüühiline ja sotsiaalne heaoluseisund. Seda sportimise üldinimlikku väärtuslikkust on paljud arenenud riigid, eriti Põhjamaad, mõistnud juba mitmeid aastakümneid tagasi, tuues liikumisega “Sport kõigile” sportima miljoneid inimesi.
Meenub kaitsevägede juhataja kindral Ants Laaneotsa ütlemine ajalehes Postimees: “Eestile on vaja tervet, täisverelist, tugevat kodanikku, mitte seda silguniiska, milliseks osutuvad paljud kutsealused. Mind häirib hingepõhjani, kui ma näen noori mehi, kellel taguots on kaks korda laiem kui õlad.”
Kuidas on lood harrastus-tervisespordiga meie maakonnas? Julgen väita, et “Harju keskmisel” tasemel. Pisut parem on olukord Põltsamaa kandis. Siin on enam kui 30 korral läbi viidud Põltsamaa jõe suvemänge ja 25 korral talimänge, kus 10-14 spordialal on kaasa teinud lapsed, täiskasvanud ja spordiveteranid Põltsamaa linnast ja vallast, Pajusi, Puurmani, Kolga-Jaani, Kõo ja Imavere vallast. Aasataid on korraldatud Põltsamaa piirkonna koolide klassidevahelisi võistlusi pallimängudes, kergejõustikus, suusatamises, uisutamises ja lauamängudes. Populaarsed on Põltsamaa sildade jooks, Kalju Terase ja Endel Eerme mälestusvõistlused kergejõustikus vabariigi paremate veteransportlaste osavõtul. On peetud ka mitmeid mälestusturniire males, bridzis, kurnis, perede ja sõpruskondade aastaringseid turniire võrkpallis. Felixhallis on oluliselt suurenenud naisvõimlejate ja jõusaalis rassijate arv. Adavere koolis on tänu Väino Treimanile populaarne uisutamine. Võite on tulnud isegi juba rahvusvaheliselt areenilt.
Kamaris on külavanem Indrek Eensalu puhunud “hinge sisse” suusatamisele. Mitmekülgne sporditegevus käib ka Lustiveres, Eskus, Võisikul.
Hea meel on selle üle, et Tabivere valla mitmeetapilised talimängud Toomas Rosenbergi eestvedamisel on pannud liikvele ka sealse rahva ja toonud spordi juurde kümneid uusi huvilisi, et Tormas on ülipopulaarne Vilma Mõtte mälestusturniir võrkpallis, et Jõgeva linnas on Kaido Poom ja Igor Orlov aastaid korraldanud jäähoki- ja jalgpalliturniire, et Ülo Kaha mälestusturniir kergejõustikus on oodatud spordisündmus. Eriti märkimisväärsed on Paduveres Tiit Lääne korraldatud Otto Erimaa mälestusvõistlused kergejõustikus, mis on toimunud juba enam kui kahel tosinal aastal. Sageli on seal korraldatud ka huvitavaid jalgpalliturniire.
Kõrgelt tuleb hinnata maavanem Aivar Koka initsiatiivi üldrahvalikuks massispordiürituseks kujuneva Peipsi järve uisumaratoni algatamisel-läbiviimisel, samuti 33 uue võrkpalliväljaku rajamist maakonna eri paigus koos uue palli ja võrgu kinkimisega ning väljaku piduliku avamisega sõpruskohtumisel.
Nagu kirjutab spordiajakirjanik Tiit Lääne, hakati 60 aastat tagasi aprillis seoses maanoorte spordiühingu Jõud ellukutsumisega moodustama valdades kehakultuurikollektiive. Aktiivsemalt tegutseti Laiusel, Kudinal, Sadalas, Põltsamaal. Olin tollal spordihuviline koolipoiss Põltsamaa Keskkoolis ja olin kodukülas Võisikul kehakultuurikollektiivi moodustamisel ja sporditöö aktiviseerimisel üks organisaatoritest. Olen ka hiljem rea spordiüritusi algatanud ja mul on mõningaid mõtteid-ettepanekuid kampaania “Sportlik Eestimaa” elluviimiseks, tähistades ühtlasi väärikalt ka spordiühingu Jõud juubelit.
Võisikul viime 12. mail läbi kevadspordipäeva deviisi all “Sport on tervis ja elurõõm”. Üritusel on sportlikke jõukatsumisi igale eale, temaatiline näitus. Aukülalistena jagavad spordipäeva tublimatele tunnustust need neli spordiaktivisti, kes olid 60 aastat tagasi külaspordi hälli juures. Nii võiks talitada kõikjal, kus siis sporditöö käima lükati.
Et 33 uut võrkpalliplatsi ei rohtuks, võiks organiseerida piirkondadevahelisi mitmeetapilisi võrkpallivõistlusi, näiteks Jõgeva linn, Jõgeva vald ja Palamuse vald; Põltsamaa linn, Põltsamaa vald, Pajusi ja Puurmani vald; Mustvee linn, Torma, Kasepää; Tabivere, Saare, Pala vald. Esimesel etapil selgitaksid piirkonnad välja oma tublima võistkonna, teisel etapil kohtuksid linnade ja valdade kuus paremat võistkonda omavahel, kolmandal etapil võistleksid omavahel 3 parema linna ja 3 parema valla võistkonnad.
Kergejõustikus oleks huvitav välja selgitada parim maakonna linn ja vald, samuti omavalitsuste töötajate ja volikogude liikmete parim võistkond kuulitõukes.
Et mõte teoks saaks, oleks otstarbekas määrata igale linnale ja vallale abistaja spordiliidu Kalju juhatuse ja maakonna spordiveteranide klubi aktivistide hulgast.
Linnad ja vallad võiksid oma tublimad välja selgitada juunis ja juulis. 4. augustil toimuksid aga Põltsamaal finaalvõistlused.
Kuulitõuge oleks sobiv ala selle poolest, et sellel alal on võistlustingimused kõigile enam-vähem võrdsed. Sellel alal võistlevad meelsasti ka eakamad ja tüsedusele kalduvad inimesed, kes näiteks jooksus võitlema ei tuleks. Põltsamaa ÜG harjutusväljakul saab võistelda korraga neljas kohas. Siit on pärit üleliiduline maanoorte t?empion kuulitõukes, siit sai tuule tiibadesse praegune maakonna kuultõukerekordi omanik Ants Paju, siin tõukas legendaarne Heino Lipp 56 aastat tagasi mitteametliku Euroopa rekordi 16.95.
Loodetavasti elavdame nende plaanide elluviimisega oluliselt harrastus- ja tervisesporti maakonnas, saame toredate kaaslastega vaba aega veetes meeldivaid elamusi ja küllap on ka põnev sellist edetabelit koostada.
Pealegi: pole kuulnud, et kusagil mujal oleks varem taoline võistlus korraldatud.
Villu Ojassalu