Esimene rahvusvaheline tervisespordi olümpiaad peeti 1991. aastal nüüdisaegsete olümpiamängude hällis Kreeka pealinnas Ateenas. Rahvusvaheline Tervisespordi Föderatsioon (IVV) loodi aga juba 23 aastat varem, 1968. aastal
X olümpiaadist võttis osa enam kui 3000 sportlast 37 riigist, neist neljandik eestimaalased. Meeleolukas ja ülev oli osavõtjate rongkäik Otepää keskväljakult Tehvandi suusastaadionile avamispeole. Unustamatu elamuse pakkusid Eesti rahvatantsijad oma filigraanse esinemisega.
Tervitussõnavõtuga esines X olümpiaadi korralduskomitee esimees riigikogu liige Peeter Kreitzberg. Ta märkis, et olümpiaad ei kõla halvemini kui olümpiamängud. Tema hinnangul on tegemist tervisesportlaste pidu- ja rõõmupäevadega. Kultuuriminister Laine Jänese tervitusest jäi meelde, et üha kiirenevas elutempos on vähenenud inimeste kehaline aktiivsus kõikjal maailmas. ?Te olete suurepäraseks eeskujuks sellest, et tervislikud eluviisid tõstavad elukvaliteeti, võimaldavad elu nautida täisväärtuslikult,? ütles kultuuriminister.
Olümpiakomitee president Mart Siimann ütles end mõistvat inimesi, kes teavad, mida tähendab mõnus tunne lihastes, kui sõidad jalgrattaga, jooksed, kõnnid, ujud, mängid palli, täidad endale seatud sportlikke eesmärke.
Rahvusvahelise Tervisespordi Föderatsiooni esimehe norralase Oddivar Ruudi sõnul on organisatsiooni eesmärgiks tervislike eluviiside propageerimine olümpiaadide läbiviimisega, anda oma panus rahu eest ja teineteisemõistmise, hoolivuse nimel.
Äärmiselt meeleolukas oli neljapäeval öökõndimine Tehvandilt Pühajärveni ning järgnenud ilutulestik.
Reedel oli kõige rohkem kõndijaid Kekkose suusarajal, jalgrattasõidu huvilised olid 25kilomeetrilisel distantsil Pühajärve ja Otepää ümbruses ning ujujaid Pühajärve välisujulas.
Vaatamata vihmasagaratele oli rohkesti kuulajaid ka Otepäält pärit Marju Läniku kontserdil kohalikul lauluväljakul.
Laupäeval läks päikesetõusuga 42 kilomeetri pikkusele maratonirajale üle 300 huvilise, neist üle poole õrnema soo esindajad.
Peaaegu 1000 jooksjat, nende hulgas Viljo, Riin ja Taavi Emajõe ning Anne Jaani Põltsamaalt, Heino Põldoja Jõgevalt, tegid kaasa 11 kilomeetri pikkuse ümber Pühajärve jooksu. Viljo Emajõe ja Heino Põldoja olid oma vanuserühmades (49-59) ja 60 aastat ning vanemad esimesed ja said auhinnaks nägusa karika.
Eriti menukas oli õhtune kantrimuusikaõhtu. Line-tantsu tantsisid ja õpetasid sadadele huvilistele Elva ja Pärnu kantritantsijad, teiste hulgas oli üks aktiivsemaid õpetajaid endine Põltsamaa Keskkooli kehalise kasvatuse õpetaja Ljuda Salev.
Pühapäeval matkati ja kõnniti keppidega Kekkose lühendatud matkarajal.
Lõputseremoonial anti XI olümpiaadi korraldusõigus 2009. aastal Jaapanile. Siis toimub olümpiaad esimest korda väljaspool Euroopat. Samuti anti teada, et XII olümpiaadi viib läbi Türgi ning uueks Rahvusvahelise Tervisespordi Föderatsiooni esimeheks valiti Josef Gigl.
Otepääl ja Pühajärvel olid lustimas põltsamaalased Riina ja Uno Valdmets, Margus Ääremaa koos abikaasa, tütre ja õega, Eva Valksaar, Jaan Soone Adaverest, kellega olen olümpiaadidel käinud Itaalias, Austrias, Belgias ja T?ehhis.
Üldmuljena ühinen enamiku osavõtjatega ? Eesti spordiseltsi Kalev juhtkond eesotsas Peeter Kreitzbergi, Rein Meijeli, Rein-Vello Ojavere, Otepää vallavanema Aivar Pärli, Pühajärve SPA Hotelli juhatuse liikme Jüri Korgi, Valga spordiseltsi Kalev Uno Heinla ja sajakonna abilisega tulid X olümpiaadi läbiviimisega kiiduväärselt toime.
OSKAR PURI