Moodustamisel on tervisenõukogud
?Sealhulgas on tähelepanu all alkoholi tarvitamisest tingitud tervisekahjustuste ennetamine paikkondlike organisatsioonide, võtmeisikute ja kohalike omavalitsuste tegevuse kaudu,? selgitab ta. ?Samuti suurendame kooliõpilaste teadlikkust õppuste abil vetelpäästes, tuleohutuses, esmaabis, õnnetusjuhtumites ning turvavahendite vajalikkuses. Õpetame neile, kuidas looduses turvaliselt liikuda.?
Kohalike omavalitsuste juurde luuakse tervisenõukogud, kuhu kuuluvad sotsiaaltöötajad, lastekaitsespetsialistid, kindlasti kohalik konstaabel, sporditöö korraldajad, mittetulundusühingute esindajad jt. Tänavuseks sihiks on moodustada tervisenõukogud vähemalt pooltes maakonna omavalitsustes.
Arenduskoolitusele oodatakse nii omavalitsusjuhte, tervisenõukogude liikmeid ja piirkondade võtmeisikuid kui ka pere- ja eriarste ning lasteaiaõpetajaid, kes nõustavad hiljem lapsevanemaid.
Samuti pööratakse projektis tähelepanu Jõgeva maanaiste ühenduse liikmete täiendkoolitusele. Maanaised moodustavad enam kui kolmandiku Jõgevamaa elanikkonnast, nende osa oma pere tervena hoidmisel on märkimisväärne.
Märtsist maini saavad koolid õpilaste jaoks tellida spetsialistide poolt läbiviidavaid demonstratsioon-õppusi esmaabis, tsiviilkaitses ja vältimatus abis.
Lastele korraldatakse 6.-7. juunini Peipsi ääres õppelaager ?Kaitse end ja aita teist?, kus võisteldakse esmaabi andmises, õnnetusjuhtumitest hoidumises, vetelpäästes, tuletõrjealastes teadmistes, evakueerumises ning orienteerumises.
Traumade arv peaks vähenema
?Rahvusvahelise võrgustiku ?Safe Community? andmetel vähenes paikkondades, kus samalaadne programm ellu rakendati, inimeste vigastuste arv kuni kolmandiku võrra,? ütleb Eha Anslan. Jõgevamaal käimas oleva projekti tulemusena loodetakse traumade hulka (2000. aastal registreeriti 2286 vigastust, neist 658 kuni 14-aastastel noortel) ning eakate inimeste vigastustuste arvu vähendada viie protsendi võrra.
Anslan soovitab noortel osaleda veebilehel www.terviseinfo.ee alkoholiennetuse kampaania “Miks sa ennast lõhud” raames toimuval viktoriinil, mis annab ülevaate alkoholi mõjust ja selle tarbimise kahjulikkusest. Parimate teadmistega klasside vahel selgitatakse kevadel välja ekskursiooni võitja.
Lisaks õnnetuste ennetusprojektile on Eha Anslanil hetkel käsil südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetamise riikliku strateegia tänavuse Jõgevamaa tegevuskava järgimine ning HIV/AIDSi ja uimastiennetuse programmi maakondlike tegevuste elluviimine.
Viimase puhul on fookuses teavitustöö noorte seas, nii mitmesugustel üritustel ja koolitustel kui meedia vahendusel. Eesmärk on, et olukord ei halveneks. 2004. aastal registreeriti üks HIV nakkuse ja mullu üks AIDSi juhtum. Noorte keskmine vanus uimastite esmatarbimisel on 12 aastat. 15-16 aastastest noortest on illegaalseid uimasteid tarbinud iga neljas.
Südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetamisel peame esmatähtsaks inimeste, noorte ja eakamate füüsilise aktiivsuse suurendamist, toitumisharjumuste parandamist ja tubaka tarbimise vähendamist, sõnab Eha Anslan. Eestis tarbitakse aastas arvestuslikult 3000 tonni tubakat, tubakaga seotud uusi haigusjuhtumeid on aastas kokku ligi 3000, surmajuhtumeid veidi alla 2000, toob Anslan hirmuäratava näite statistikast.
?Rahva tervis ei parane korrelatsioonis majandustaseme tõusuga, samuti tervishoidu investeeritud rahaga,? räägib Anslan. Rahvastiku terviseolukorda muudab peamiselt indiviidide teadlikkus tervisekäitumisest, tsiteerib ta kogenud tervisespetsialisti Anu Kasmeli loengul kuuldut. ?Terviseedendus on teisisõnu protsess, mis aitab inimestel saavutada kontrolli oma tervise üle.?
ANDRES LOORAND
