Tänavu alustati Põltsamaa Lossi tänava tervisekeskusele juurdeehituse rajamist. Nüüdseks on esimese korruse seinad püsti ning vahelae paneelid paigas. Möödunud reedel pandi sellele pidulikult nurgakivi.
Põltsamaa vallavalitsuse finantsanalüütik Maimu Kelder lausus tseremoonial, et Lossi tänava majas on inimeste tervise eest hoolt kantud juba 120 aastat. Aastal 1898 valmis praeguse tervisekeskuse hoone lähedusse esimene kaheksa kohaga haigla, mis 2015. aastal lammutati.
Praegugi kasutuses olevasse maakivist hooneosasse, mis on ehitatud umbes 130 aastat tagasi, rajati 20 voodikohaga haigla 1928. aastal. Ja praeguses tervisekeskuse majas asub 20 kohaga õendus-hooldushaigla ning lisaks tegutsevad seal perearstid, eriarstid, röntgenikabinet ja laboratoorium. „Loodan, et tulevaks sügiseks valmiv juurdeehitus peab samuti vastu vähemalt 120 aastat. Seda on lubanud ka ehitaja,“ rääkis Maimu Kelder.
Ta luges ette 16. novembril tervise- ja tööminister Riina Sikkuti käskkirja, milles on öeldud, et Põltsamaa tervisekeskuses tuleb aidata kõiki abivajajaid, tagades neile kvaliteetse ravi õigel ajal ja õiges kohas.
Kiirabi ja perearstid üheskoos
Põltsamaa tervisekeskuse töökorralduses lähtutakse riiklikust ravisoovitusest, mis ütleb, et alustada tuleb perearsti poole pöördumisest. Tervisekeskuse juhtimise ning patsiendi käsitluse vundamendiks peab olema meeskonnatöö. Nii on toiminud juurdeehitust rajades ka poliitikud, ehitajad, projekteerijad ja teised asjaosalised.
„Kui tervis käest läinud, on asjad juba halvasti. Seetõttu tuleb järjest rohkem tähelepanu pöörata ennetustööle,“ toonitas Põltsamaa vallavanem Margus Möldri.
Tema kinnitusel on ehitajad teinud tublit tööd ning tänu sellele pole sarikapidugi enam kaugel. Möldri lubas hea seista selle eest, et tervisekeskus oleks alati aktiivses kasutuses ja et avamine toimuks just kokkulepitud ajal.
Ehitatavas hoones saab endale ruumid ka kiirabi. Sihtasutuse Tartu Kiirabi juhatuse esimees Ago Kõrgvee lausus, et iga tervisekeskus on tugevam ja töövõimelisem, kui selle juurde kuulub kiirabibrigaad. „Kiirabi võimaldab patsiendil võimalikult kiiresti haiglasse jõuda, samuti on hea, kui kiirabitöötajad tegutsevad käsikäes perearstidega,“ kinnitas ta.
„Tervise- ja tööminister Riina Sikkut soovib, et tulevastest perearstikeskustest saaksid edaspidi tervisekeskused, kus lisaks ravimisele tegeletakse ka tervishoiualase ennetustöö ja kiirabiteenuse pakkumisega. Uues hoones on kiirabil nüüdisaegne vastuvõturuum, tänu millele on võimalik toimetada patsiente haiglasse ka väljaspool perearstide tööaega,“ lisas Kõrgvee.
Vundamenti müüriti süstlakarp
Juurdeehitist rajava Embach Ehitus OÜ juhatuse esimees Andres Salusaar lausus, et tal ei jää muud üle kui kinnitada, et nad objekti tellijale lepingusse kirja pandud tähtajaks üle annavad. „Tõeliselt kvaliteetne tuleb hoone ainult siis, kui kõik osapooled selle nimel koostööd teevad,“ toonitas ehitusfirma juht.
Tervisekeskuse vundamenti ei paigaldatud tavapärast metallsilindrit, vaid hoopis eelmisel sajandil kasutusel olnud metallist süstlakarp. Sinna pandi piirkondliku ajalehe number, hoone rahastamise otsus paberkandjal, mis on allkirjastatud 16. mail 2017, kaheeurone münt ja lammutatud haiglahoonest pärit naelad. Põltsamaa perearste esindanud Milvi Sild lisas sinna ka tänapäevase süstla ja haigekassa esindaja Sirje Saarma haigekassa uue arengukava.
TOOMAS REINPÕLD
