Asjaolust, et terviseedendamise konverentsi traditsiooniliselt laeval peetakse, võib välja lugeda viidet sellele, et elades Eestis ning panustades Eesti elanike parema tervise ja ühiskonna arengu nimel, oleme me kõik nagu ühes paadis.
Konverentsi avasõnad laususid Toomas Veidebaum Tervise Arengu Instituudist ja Jarno Habicht WHO Eesti esindusest. Edastati ka sotsiaalminister Maret Maripuu tervitused. Meeleoluka sissejuhatuse konverentsi teemasse tegi tantsuteater T-kuubis.
Vaieldamatult kujunes üheks huvitavamaks ja emotsionaalsemaks ettekandeks Eesti Entsüklopeediakirjastuse ASi juhatuse liikme Hardo Aasmäe sõnavõtt teemal ?Tervisekorralduse põhimõtted läbi ajaloo?. Tema sõnul jäid aguaegadel ellu tugevamad, ravitsemist ei tuntud ja naisi-lapsi peeti tähtsateks, sest nemad jätkasid elu.
Ka tänapäeva inimkonnas on Aasmäe sõnul esindatud suhtumised ja tavad kiviaegsetest kõrgtehnoloogilise ühiskonna omadeni. Tõsi, ka loodusrahvad, kes iidsetest tavadest lugu peavad, on enamasti jõudnud ravitsemiseni. Võimalik, et enam pole asi nii hull kui kunagise meresõitja Livingstone?i reisikirjadest võis lugeda: mõnedel neegrisuguharudel olnud nimelt tava süüa naine, kes pole enam sünnitamisvõimeline, tema vanima tütre pulmas ära… Auditooriumi ohhetamist peaks ka lugeja kuulma.
Inimese tervis sõltub palju tema elukvaliteedist. Tallinna Ülikooli professor Mati Heidmets arutleski teemal, kas Eesti väärtuspilt toetab tervist. Ühtpidi on Eesti Euroopa kontekstis edukas ja saavutanud oma nappide iseseisvusaastatega väga palju, kuid samas näitavad kasvõi arvud meeste keskmise eluea või HIVi nakatunute kohta masendavat pilti. Samas arvavad paljud ikka veel, et kui miski teda isiklikult ei puuduta, siis pole seda olemas.
Regionaalminister Vallo Reimaa rääkis teemal ?Tervis ja turvalisus ehk kui terve on Eesti??. Kui minister alustas sõnadega, et Eesti ühiskond on sotsiaalselt väga haige, siis oli see aus lähenemine. Kui meie ühiskond suudaks hakata kõnelema ühes keeles, siis hakkaks ka kodanikuühiskond paremini toimima ega oleks üksikute südame- ja missiooniasi. Partnerlus, vastutus, aruandekohustus avalikkuse ees, võrdne kohtlemine ? kõik need peaksid toimimise korral viima eesmärgini, mis on kogu ühiskonnakorralduse tuginemine kodaniku aktiivsusele.
Pärastlõunal tegutsesid erinevad töötoad. Siinkirjutaja osales Asko Talu poolt juhitud töötoas ?Kodanikuühiskond MTÜ ja erasektori tasandil?. Kuna Asko Talu on töötanud nii ühel kui teisel nimetatud tasandil, siis olid isiklikud näited varnast võtta.
Sõltumata sellest, kas tegemist on kolmanda või erasektoriga, toimetavad igal pool inimesed. Toimetamise tulemuslikkus sõltub aga sellest, kas inimestele meeldib see töö, mida nad teevad, kas nad armastavad oma tööd. Jõuti järeldusele, et mõte, sõna ja tegu loovad energiat ning et inimene on terve, kui ta ei ole n-ö katki.
Terviseteema oli tugevasti põimitud kodanikuühiskonna teemaga ja konverentsi moderaator Marko Reikop ei jätnud ka esinejatelt küsimata, mida keegi on terviseharjumuste vallas äsja korda saatnud. Marko ise olevat just lõpetanud passiivse suitsetamise (tänu hiljutisele seadusele, mis keelustab suitsetamise toitlustusasutustes jm) ning ostnud raamatu ?Treenimine kodus?. Hardo Aasmäe kinnitas, et ei suitseta, ei joo kohvi ega söö magusat. Vallo Reimaa aga rõhutas mõtlemise tähtsust: mõtlemisele järgneb tegu ja soov oma tervist hoida. Siinkirjutaja lisab, et alustas taas jooksutreeninguid.
Kodanikuühiskonda ja tervist saame paremaks muuta ainult meie ise. Tasub mõelda ja alustada juba täna!
TIINA SÄÄLIK
