Pühapäeval peeti kõikjal maakonnas demokraatia pidupäeva, kui inimesed said otsustada, kes neid järgmisel neljal aastal riigikogus esindama hakkab. Valimisaktiivsus oli kõrge, Jõgevamaal otsustas valimas käia 38,3 protsenti valijatest.
Tunglemine valimisjaoskondades algas juba kell 9, mil Jõgeva kultuurikeskusesse oli kogunenud kümmekond inimest. Terve päeva vältel voorisid heatujulised inimesed kultuurikeskuse uksest sisse-välja, kohtusid teel sõprade ja tuttavatega ning arutlesid päevapoliitiliste küsimuste üle. Ka komisjoni laua taga oli rõõmu palju, tähistati ju ikkagi demokraatia pidupäeva.
Valimiskasti telliti ka koju
Kuid pidu ei peetud mitte ainult valimisjaoskondades, vaid ka kodudes. Nimelt sai ka sel korral valimiskasti koju kutsuda. Seda juhul, kui tervislik seisund või muu mõjuv põhjus valimisjaoskonda minna ei luba.
Telefon Jõgeva kultuurikeskuses helises pidevalt ning soovijaid jätkus. Kui valimiskast kell 12.15 kahe komisjoni liikme ja ajakirjanikuga teele läks, võis endast veel märku anda. Paljud kasti tellijad on komisjonile juba tuttavad. „Mõnes majas käin esimest korda, mõnes mitte,“ märkis komisjoni liige Jens Raevald.
Esimene valimiskasti peatus viis teelised peresse, kus kasti juba pikalt oodatud. „Tere, valimised tulid!“ hüüatas komisjoni liige rõõmsalt uksel. Kuuldes, et kaasas on ajakirjanik, arutles pereisa ajakirjanduse teemadel ning arvas, et mõnigi kord pingutavad ajakirjanikud lugudes üle. „Väikesest asjast tehakse mõnikord nii suur teema,“ arvas ta.
Edasine viis meid koju, kus valija tundis esimese asjana muret, kus Isamaa kandidaadid on. „Miks küll nad nii taga on?“ küsis ta hämmastunult. Kuid otsus oli tal juba ammu valmis ning kauem mõelda polnudki vaja. Selgeid teadmisi jätkus ka teistesse kodudesse. „Emal on juba mitu nädalat kandidaadi number pähe õpitud,“ muigas perepoeg. Tihti polnud komisjoni liikmel vaja isegi kandidaate näidata, kui see juba õigesse lahtrisse kirja pandi.
Vaid ühel korral jäi valija pikaks ajaks nõutuks. Keeras nimekirja üht ja teistpidi ning mõtles veel. Pärast pikka kaalumist jõudis ta siiski otsusele. „Vabandust, et nii kaua läks,“ pobises ta kurvalt.
Pärast pikka teekonda lõppes esimene tiir Jõgeva linnas 14.33. See tähendas, et komisjoni liikmed said vähemalt korraks hinge tõmmata, et mõne tunni pärast uuele ringile minna.
Mustvees tegutses valimiskomisjonis kass
Mustvee vallaski paistsid valijad optimistlikud. Ka komisjonid olid olukorraga rahul. Kõikjal, kus ajakirjanikul jutule õnnestus saada, oli sel korral e-valimistel osalenud suurem protsent hääleõiguslikke kui varem. Kuid ega valimisjaoskonnad sellepärast tühjaks jäänud.
Tihedam oli liikumine hommikupoolikul. Lõunapaiku jõudis Mustvees valimisjaoskonda proua Lezneva, kes liikus käimisraami abil. „Raske on käia, aga vaja on ikka tulla,“ teatas ta kindlalt. „Näidata, et oleme veel elus. Meil on lapsed ja lapselapsed, seega pole ükskõik, missugune on meie riik ja elu. Mis hiljem saab, kes teab. Kui enam ise tulla ei saa, tuuakse kast koju. Ikkagi tuleb oma kohust täita,“ arvas ta.
Mustvee valimisjaoskonnas tervitas kohusetundlikke kodanikke ka mitteametlik valimiskomisjoni liige, raamatukogukass Hurmur. Valimiste puhul oli ta ette võtnud kodanike tuju tõsta, ning igati olukorraga rahul, sest paimaias on ta juba loomu poolest.
Kasepää valimisjaoskonnas käidi ka päris tihedasti, kui ühed valijad olid lahkunud, sõitis varsti järgmine auto rahvamaja ukse ette.
„Ega meil poliitilist juttu siin ei olnud. Kui nad omavahel arutasid, siis väljas. Käidi päris palju, vahepeal oli meil ju järjekordki,“ rääkis Ene Uuna Kääpa valimisjaoskonnast. „Tavaliselt inimesed tahavad isikut valida. Seekord on ka neid, kes on öelnud, et valivad just erakonda,“ lisas ta.
Vaatlejaid ei olnud hommikuse ning pealelõunase aja jooksul kohatud üheski külastatud jaoskonnas. „Võib-olla nüüd, kui see on igamehe õigus, ei huvitagi enam kedagi,“ arvas Ene Uuna.
Valimas käimine on eriline sündmus
Ka Põltsamaa linna kultuurikeskuse galeriis asunud valimisjaoskonnas käis pühapäeval vilgas sagimine. Jaoskonnakomisjoni liige Mariina Linde lausus, et rahvast on üle ootuste palju valima tulnud.
„Mina olen ka varem valimiskomisjonis olnud ja nii palju rahvast pole siiani sagimas näinud. Aga meil siin on ka suur nimekiri, ca 4000 inimest. Lisaks Põltsamaa linna elanikele saab siin oma hääle anda ka osa maarahvast, välja arvatud Esku, Lustivere, Adavere ja Pisisaare piirkonna inimesed,“ rääkis ta.
Linde arvas, et küllap aitas ilus ilm sellele kaasa, et inimesed kodust välja tahtsid tulla. Vähemalt pühapäeva keskpäeval sillerdas Põltsamaal päike. „Aga võib-olla on inimesed nii teadlikuks muutunud, et tahavad valimistel oma poliitilist tahet väljendada. Mulle tundub, et seekord tuleb kõige kõrgem osalusprotsent seniseid valimisi silmas pidades,“ arutles Linde.
„Minul oli võimalus ka elektrooniliselt hääletada, aga otsustasin siiski paberhääletuse kasuks. See variant tundub kindlam ja olen harjunud sedeliga hääletama,“ lausus Põltsamaa kultuurikeskuses valimas käinud Rünno Savir. Siiani on ta alati valimas käinud, olgu siis tegu kohalike, Riigikogu või europarlamendi valimistega. „Olen alati valinud sedeliga ja õigel valimispäeval. Mina andsin oma hääle EKRE kandidaadile. Loodan et see erakond toob muutusi, aga elame-näeme. Õhtul jälgin valimisstuudiot,“ kinnitas Rünno Savir.
Milda Tammiksaar lausus, et temal oli kandidaat, kelle poolt hääletada, juba varakult välja valitud. „Kui mul oleks elektroonilise valimise võimalus, läheksin ikkagi valimisjaoskonda valima. Valimas käimine on eriline sündmus. Valisin suure erakonna kandidaati. Poliitikast huvituva inimesena oli see minu jaoks kaalutletud ja läbi mõeldud otsus. Loomulikult jälgin õhtul teleri vahendusel suure huviga valimistulemuste selgumist. Muidugi soovin, et see erakond, mille kandidaadi valisin, pääseks koalitsiooni ning ma usun kindlalt, et nii ka läheb,“ jutustas Milda Tammiksaar.
KERTTU-KADI VANAMB
ANDRA KIRNA
TOOMAS REINPÕLD
