Tennise kui spordiala kandepinna laiendamiseks käivitas Eesti Tennise Liit teatavasti möödunud aastal Rahvusvahelise Tenniseliidu (ITFi) toetusel koolitennise programmi. Selle raames on leitud maakondadesse programmi tugiisikud, varustatud nad ITFi kaudu saadud tennisereketite, -pallide ja -võrkudega ning korraldatud näidistreeninguid ja teabepäevi. Esimest korda käis V astme ehk kõige kõrgema kategooria tennisetreener Aita Põldma koolitennise programmi raames Jõgevamaal möödunud aasta oktoobris, sügisesel koolivaheajal. Toona viis ta läbi näidistreeningud Jõgeva Gümnaasiumis, spordikeskuses Virtus ja Kiigemetsa koolis. Juba siis lepiti kokku, et talvisel koolivaheajal kutsutakse Virtusesse maakonna kehalise kasvatuse õpetajad, et neile tennise algõpetuse andmiseks juhiseid jagada. Väga suurt seltskonda küll kokku ei saadud, sest paljud õpetajad viibisid koos õpilastega treeninglaagrites, aga kes tulid, olid asjast tõsiselt huvitatud.
“Võtsime läbi kõik tennise põhilöögid nii seistes kui ka liikumise pealt ning proovisime vaheldumisi ära plastmassist laste- ja metallist profireketid ning pehmed ?vammpallid ja päris tennisepallid,” ütles Aita Põldma, lisades, et päris tennisepalliga ei saa laps alguses õiget lööki kätte, sest tal pole kätes piisavalt jõudu, aga ?vammpalliga saab ta seevastu ruttu mängima.
Kuigi spordiõpetajail Aita Põldma sõnul veel kõik päris õigesti välja ei kukkunud ? tennise alal on nemadki ju algajad! ?, said nad vähemasti teada, kuidas asi põhimõtteliselt käib.
“Nad võiksid ka kohe õpetama minna, sest päris valesti nad midagi ei tee, aga esialgu on neil lihtsalt oma õpilastele veel vähe anda,” ütles Aita Põldma. “Edasi saavad õpetajad end tennise alal harida kas maakonna tugiisikult, tennisetreener Hillar Sibulalt nõu küsides või kirjanduse abil. Ka meie kavatseme veel teabepäevi läbi viia ning lisaks sellele panna kirja esimese kümne algõpetustunni metoodilised juhised ja need asjast huvitatud õpetajatele välja jagada. Tennisevarustustki loodame tulevikus juurde saada,” ütles Aita Põldma.
Et Jõgeval nägi ta tõsist huvi asja vastu, arvas ta, et kevade poole, kui juba väljas mängida saab, tasuks siia mõnede tugevamate tennisistidega demonstratsioonesinemistele tulla.
Rutiinivaba spordiala
Jõgeva Gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja Piret Koll ja Voore Põhikooli kehalise kasvatuse õpetaja Hanno Koll võtsid koolitennise päevale tulles kaasa oma II ja III klassis õppivad tütred Reena ja Birgiti. Antud juhul võisid “munad kanu” õpetada, sest Reena ja Birgit on juba mõnda aega Hillar Sibula juures tennisetrennis käinud.
“Praegu on veel vara öelda, kas ja millal ma Voore kooli õpilastele tennist õpetama hakkan, aga sellest olen ma küll aru saanud, et see on emotsionaalne ja kogu kehale ühtlast koormust pakkuv spordiala, millel on väljund nii rahva- kui ka tippspordi tasandil ning mida harrastades ei teki sellist rutiini kui näiteks jooksmisel,” ütles Hanno Koll. “Tundub, et tenniseliit on ala kandepinna laiendamist ka väga õigest otsast alustanud: niimoodi, tugiisikuid tööle rakendades, varustust jagades ning näidistreeninguid ja teabepäevi korraldades hakkab tennis maakondades siirdeid ajama nagu mingi positiivne vähkkasvaja.”
Tabivere Gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja Rein Jõeveer lisas, et tennis oleks suurepärane täiendus nende koolis juba edukalt harrastatavatele spordialadele ? kergejõustikule, võrkpallile ja lauatennisele. Kooli võimlagi on tennise mängimiseks piisavalt suur.
“Esimese tutvuse tennisega võiks õpilane tõesti teha tavalises kehalise kasvatuse tunnis. Edasi võiks nendega, kes suuremat huvi ilmutavad, tegelda aga juba koolivälisel ajal. Ja kindlasti tasuks tennist õpetama hakates kohe endale välja koolitada ka mõni vanema klassi õpilasest assistent, kes tunniandmisel appi tulla või koguni asendada saab,” ütles Aita Põldma.
Väljak vajab katet
Aita Põldmal ja Hillar Sibulalgi olid teabepäeval kasutada mõned sellised assistendid: nendeks olid Hillar Sibula treeningurühma kogenumad liikmed. Üks neist, Jõgeva Gümnaasiumi IX klassi õpilane Minni Olesk võitis möödunud aastal esimest korda peetud maakonna noorte meistrivõistlused. Tennist on ta harrastanud umbes poolteist aastat.
“Tundsin tennise vastu huvi ka varem, aga kuna käisin kunstikoolis, polnud mul selle jaoks lihtsalt aega. Kui kunstikool aga läbi sai, läksin trenni. Esialgu käisin Tartus, aga kui Jõgeval treeningrühm avati, tulin varsti siia üle,” ütles Minni.
Seda, et ta Kaia Kanepile või Maret Anile järele jõuaks, ta ei usu, sest temavanuselt mängisid nood juba kõrgetasemelistel rahvusvahelistel turniiridel, aga tennise alal tükk maad tugevamaks loodab ta neli korda nädalas trennis käies küll saada. Ja usub, et viitsib tennist hobikorras veel kaua-kaua mängida.
“Praegu on mul treeningurühmas 12-15 last. Ja kõik nad küsivad, et kus nad suvel väljas tennist mängida saaksid. Aga Jõgeva linnas praegu paraku korras tenniseväljakut polegi. Loodan siiski, et linn leiab mingigi võimaluse Aia tänava asfaltväljaku katet uuendada, sest huvilisi tuleb üha juurde,” ütles Hillar Sibul.
Teabepäeval käinud said aga peale kasulike teadmiste Aita Põldmalt ja Aire Arikeselt kingituseks Jaan Jürine ja Ants Põldoja koostatud info- ja pildirikka raamatu “Eesti tennis 90”.
RIINA MÄG
