Läks nii, et Kursi jahilossi Alen Veziko soolokontserdile sõitsin ma koos Aleni ja tema kontserdikorraldaja Annika Tellissaarega.
Enne, kui ma üldse millestki muust jagama hakkasin, tunnetasin autos olevat õhkkonda: see oli meeldivalt sõbralik ja soe. Pingevabalt lobisedes jõudsime kohta, kus ei mina ega Annika polnud varem olnud, küll aga oli Alen seal varem käinud.
Kontsert kolis õuest tuppa
Kontsert oli algselt plaanis vabas õhus pidada, aga vaadates taevasse, tekkis Alenil kahtlus, kas võib riskida – eemalt paistis äikesepilv ja see kõmises kurjakuulutavalt. Varikatet esinemispaigal polnud. See tähendas, et kogu kallis aparatuur oleks läbi ligunenud ja sellist „luksust” ei saanud ometi lubada.
Kursi jahilossi juhataja Alikee Kubi püüdis esinejat kõigest väest veenda, et kontsert ikka õues toimuks. Alen muretses oma pillide tervise pärast ja ütles, et ei hakka riskima.
Annika ja tema tütar olid ülimalt nobedad ja osavad tehnikat ja hullu hunnikut kaableid ühendama ja paika sättima, rääkimata jõu- ja ilunumbritest raskete esemete tõstmisel ja tassimisel. Tund enne kontserdi algust oli tehnika paigas ja Alen läks soojendust tegema.
Rahvast hakkas kogunema õige pea ja jahilossi juhataja pakkus võimalust rahval menüüst tellida, mida keegi soovis. Rahvas telliski päris hoolega. Sellele lisaks pakuti kontserdikülastajatele majaveini ja laudadele toodi puuviljavaagnad, mille eest külastajad ei pidanud sentigi maksma.
Kaasakiskuv kontsert
Kontserdi algusajaks selgus, et rahvahulk oli saalis õhu väga kuumaks kütnud ja seda oli õige vähe, nii et Alen valas higi juba enne esinema hakkamist. Nõnda ta vabandaski külastajate ees, et ta kontserdi sisse tõi – ja seletas ka, miks. Aleni esinemises on nii palju jõudu, kirge ja vahetust, et ta justkui kutsus oma lugudega tantsule. Tekkis tunne, justkui käiksid temaga koos läbi kõik need taevased kõrgused, laintevood ja haistaks rätiku all hingava sooja leiva lõhna. Ei saa öelda, et nii kaasakiskuvalt mõjuvaid artiste Eestis just palju oleks.
Südant soojendav oli näha, et Aleni kontserti olid tulnud kuulama ka tema vanaema, ema ja võluv kaasa.
Tagasiteel käis autos elav diskussioon nii jahilossi, külaliste, esinemise kui lugude üle. Kõik sai läbi arutatud ja Alen oli enesekriitiline, kostes, et kui ta teiste vastu nõudlik on, peab enda vastu seda nõudlikum olema.
Järgmise päeva hommikul ootas artisti ees pikk ja väsitav reis Kuressaarde, kus kavas suvise tuuri Suveõhtu Romantika viimane kontsert.
i
ANU KUURA
