102,8 miljoni krooniga renoveeritavast Tallinna teletornist peaks aasta pärast saama Eesti atraktiivseim turismiobjekt, mis peaks suurendama ka väliskülastajate motivatsiooni viibida Tallinnas ning kogu Eestis.
Küsimusele, miks vahepeal pärast teletorni sulgemist kaks ja pool aastat tagasi sinna külastajaid ei lubatud, vastas Sihtasutuse Tallinna Teletorn juhatuse liige Urmas Ojamaa, et teletorn ei vastanud sellistele evakuatsiooni- ja turvanõuetele, et oleks saanud avariiolukorras inimeste ohutuse tagada. Täpsemalt peab teletornis vastavalt kehtivatele seadustele olema kaks treppi, kuid praegu on neid seal üks ja tegelikult on nii ka edaspidi.
Uuendatakse teletorni ehituslik-tehnoloogiline pool, sest 30 aastat vana ehitisena on kunagi kasutatud materjalid ja ehituslikud lahendused praeguseks ajast maha jäänud. Uuele tasemele viiakse kogu hoones olev automaatika, sealhulgas saavad uue tehnoloogilise lahenduse liftid. Küll ei muutu remonditööde järel liftide liikumiskiirus, see on ka edaspidi 4 meetrit sekundis.
Uus sissepääs
Sihtasutuse Tallinna Teletorn nõukogu esimees Aare Siimon rääkis, et kavas on ehitada teletornile uus sissepääsuhoone, kuhu külastajad hakkavad sisenema mööda kaldteed ja pääsevad nii otse teisele korrusele, kust saab sõita liftiga 21. korrusel asuvale vaateplatvormile.
Esimesel korrusel viiakse läbi põhjalik uuenduskuur, samasugust tõsist remonditööd kavandatakse teletorni teisel korrusel, kus turistide tarbeks võetakse kasutusele ka konverentsisaal. Teisel korrusel hakatakse pärast remonditöid ka pileteid müüma. Samuti plaanitakse samassse üles panna ekspositsioon, mis tutvustab maailma teletorne.
Teine ekspositsioon hakkab kajastama teletorni rolli Eesti taasiseseisvumisel, samuti teletorni ehitamise lugu. Praeguses konverentsisaalis hakatakse peale remonditöid näitama ka teletorniga seotud videoklippe. Nii väljapanek kui videoklipid sisustavad külastajate ooteaega, sest kõik ei pruugi kohe liftiga üles pääseda. Päästeameti poolt on seatud piirang, mille järgi võib vaateplatvormil korraga viibida kuni 100 inimest.
Sihtasutuse Tallinna Teletorn juhatuse liikme Urmas Ojamaa sõnul on 20. korrusel olemas ka turvaruum, kuhu inimesed avariiolukorras varjuda saavad.
Ojamaa sõnul on teletorni peamine funktsioon ikkagi tele- ja raadiosaadete ning andmeside edastamine.
Populaarseim turismiobjekt
Vaateplatvormi ruumis 21. korrusel jäävad esialgu alles ainult seinad, ka aknad vahetatakse välja. Samuti võetakse üles senised põrandaplaadid, millest valmistatakse kohapeal segu, mida saab remonditööde käigus kasutada.
Ojamaa sõnul polnud ehituskvaliteet kolmkümmend aastat tagasi just kõige parem ja vaateplatvormi aknad ning katus ei vasta enam tänapäevastele nõuetele. “Sellises kõrguses ei saja vihm alati mitte ülevalt alla nagu maapinnal lähedal, vaid vahel hoopis vastupidises suunas – nii, nagu tuul suunab,” selgitas ta. Seetõttu peavad vaateplatvormi aknad täiesti veekindlad olema.
Katuse väljavahetamisel aga on esmatähtis selle soojustamine. Samale 21. korrusele tuleb ka väike kohvik. Vaateplatvormi kohal asuvale 22. korrusele, mis varem oli täielikult külastajatele suletud, ehitatakse välja ekspositsiooniruumid, millega kõik teletorni külalised samuti tutvuda saavad. Nendes ruumides kavatsetakse hakata tutvustama Eesti teadlaste saavutusi ning see ekspositsioon jagatakse seitsmesse valdkonda. Koostööd tehakse Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooliga.
Seoses teletorni remondiga on koostatud ambitsioonikas plaan, mille kohaselt tahetakse teletorn muuta Eesti kõige külastatavamaks turismiobjektiks. Selle realiseerimiseks oleks tarvis, et teletorni külastaks aastas 100 000 -150 000 inimest. Seni külastas teletorni ka väga palju välisturiste. Igalt Tallinnast külastanud ristluslaevalt käis paari bussitäie jagu turiste alati ka siin. Lisaks külastasid torni aktiivselt n-ö individuaalreisijatest välisturistid, aga ka siseturistid, sealhulgas lasteekskursioonid.
Lisaks olemasolevale 80 parkimiskohale ehitatakse täiendavalt välja kuus parkimiskohta bussidele. Väiksem, 50-kohaline parkla rajatakse aga AS Levira töötajate sõidukite tarvis teletorni territooriumile. Ojamaa sõnul saavad teletorni remonditööd olema keerulised selles mõttes, et paralleelselt remonditöödega, tuleb tagada ka tõrgeteta tele, raadio ja andmeside edastus.
Vastavalt ehitajatega sõlmitud lepingule avatakse Tallinna teletorn külastajatele uuesti 2011. aasta juulis.
i
Tallinna teletorn
*Teletorni remonditööd lähevad maksma 102,8 miljonit krooni
*Sellest 86,6 miljonit krooni eraldatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist
*Seda raha vahendab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus
*Ülejäänud summa katab SA Tallinna Teletorn, tegelikult sihtasutuse asutanud firma AS Levira kui teletorni omanik
*Enne teletorni sulgemist oli see Eesti kõrgeim ehitis külastatavuselt teine objekt Tallinna vanalinna järel
*Teletorni üldkõrgus on 314 meetrit
*Teletorni 21. korrusel 170 meetri kõrgusel asuvalt vaateplatvormilt saab nautida kaunist vaadet ümbrusele
*Torni remonditööde ehitushanke võitis
*Teletorni 21. ja 22. korruse fassaadi uuendamise käigus paigutatakse vaateplatvormi ümber teenindusplatvorm, kust edaspidi saab jälgida teletorni seisukorda väljaspoolt vaateplatvormi siseruumi
*Tulevikus on sellelt väliselt vaateplatvormilt võimalik ka torni aknaid pesta
i
TOOMAS REINPÕLD
