Eesti kaabelvõrkudes vaadatakse HD-formaadis telepilti juba üle aasta ja kõrglahutuse võidukäigu järgmise etapina räägitakse 4Kst. Tegelikkus on palju proosalisem, kuna piltlikult öeldes hakkab meie telepildi kvaliteet alles tehnoloogilisest kiviajast välja saama.
HD-kvaliteedis jõudis telepilt katuseantenni kaudu Eesti vaatajateni 2009. aastal, mil testvõrgu kaudu kanti üle XXV Eesti Üldlaulupidu. Kuna HD-telerite ja digiboksidega varustatud vaatajaid oli siis imevähe, oli eeskätt tegemist innovaatilise testsõiduga, sest telesõpradel puudus toona igasugune ootus või nõudmine, et nad peavad nägema HD-telepilti.
Kuid tänaseks on teleriturg pööranud uue, innovaatilise lehekülje ning nüüd tuleb HD-võimekuseta aparaadi hankimiseks näha sama suurt vaeva kui kunagi varem HD-toega telerite ostmisel.
Teleriekraanid muutuvad aina suuremaks
Need, kelle kodus on vajaliku tüüneriga (DVB-T2) teler ja signaal jõuab kohale antenni kaudu, on saanud ETV ja ETV2 programmi HD-kvaliteedis vabalevis näha juba mõnda aega. Paljud Põhja-Eestis asuvad televaatajad on lisaks sellele nautinud üle mere meieni levivaid Soome HD-kanaleid. Muide, meie põhjanaaber siirdub ülejärgmise aasta kevadel lõplikult HD-ajastusse ning mitte nii teravat pilti pakkuva SD-formaadi aeg saab läbi. Kõrglahutus-TV ajastu algab Soomes alates 2020. aasta aprillist ning sarnane üleminek toimub Saksamaal aastal 2019, Tšehhis ja Horvaatias 2020 ja Itaalias 2022.
Ka Eesti õhulevi vaatajal on üha suurem soov näha detailirikast HD-sisu. Põhjus lihtne: kodused teleriekraanid on järjest suuremad ning need ei ole mõeldud SD-pildi vaatamiseks, mis on võrreldes HD teravusega eilne päev. Hoopis teine asi on vaadata spordiülekandeid, kontserte ning palju muud elamuslikku detailsemalt, nii et jalgpallis liigub väljakul pall, mitte ähmane plekk.
Olulisel osal antenniga televaatajatest on HD-võimekus juba kodus olemas. Seda põhjusel, et täna poes müüdavatest teleritest on üle 90 protsendi võimelised õhulevis HD-d vastu võtma, seda vastava tüüneriga. Lisaks oli 2017. aasta seisuga 57 protsenti Eesti teleperedest kodus kuni neli aastat vana telekas (Emor, 2018).
Eesti liigub telepildiga kaasaega
Seetõttu panustab Levira varasemast oluliselt aktiivsemalt HD-edastusse, et anda uus kvaliteet Eesti antenni-TV-le. HD-pilti edastavas võrgus saab pakkuda väga head telepildi kvaliteeti nii linnades kui ka hõreasustusega paikades. Leviral on siin soov teha tihedat koostööd Eesti TV-kanalite ja telekomifirmadega, et Eesti saaks telepildiga astuda kaasaega.
Näiteks Eesti suurim TV-teenuste pakkuja Elisa peab samavõrd tähtsaks HD „leviala“ laiendamist ning parema pildikvaliteedi pakkumist antenni-TV vaatajatele. Sest elutoas olev ja üha paremat vaatajakogemust pakkuv teler ja teleteenus ei kao kuhugi ning võimsad elamused vajavad suurt ekraani.
Uue teleri ostmist kaaluvatel televaatajatel soovitan kindlasti uurida, kas nende väljavalitud mudelil on ikka HD-võimekus ning kas nad saavad nautida kristallselget telepilti.
Muudatused ei toimu üleöö, kuid loomisel on kõik tehnilised võimalused selleks, et ka õhulevis oleksid kõik Eesti enim vaadatumad telekanalid esindatud detailirohkes HD kvaliteedis.
MEELIS ANTON, AS Levira juhatuse liige, võrguteenuste valdkonna juht
