Alates 1. septembrist nõuab rahapesu ja terrorismi tõkestamise seadus, et juriidiline isik peab koguma ja hoidma äriregistri juures andmeid tegeliku kasusaaja kohta, sealhulgas teavet tema omandiõiguse või kontrolli teostamise viiside kohta. Lisaks äriühingutele puudutab see ka Eestis registreeritud 21 755 mittetulundusühingut ja 802 sihtasutust.
Erandina ei pea tegelike kasusaajate andmeid esitama vaid korteriühistud, hooneühistud, börsil noteeritud äriühingud ja sihtasutused, kelle majandustegevuse eesmärk on põhikirjas määratud soodustatud isikute või isikute ringi huvides vara hoidmine või kogumine ning kellel puudub muu majandustegevus.
Esmapilgul tundus see üleöö sündinud seadus (aga sellised seadused tulevadki nagu välk selgest taevast), et midagi on segamini aetud. MTÜ-d ja tegelikud kasusaajad? Ansiplikult öeldes: tule taevas appi! Aga ei, nüüd loodetakse mittetulundusühingutes tegutsevad kultuurivedurid rahapesus vahele võtta.
Rahapesijaid otsitakse MTÜ-dest
Ilmselt pole väga paljud seaduste koostajad ja selle kuulutajad ise eluski mittetulundusühingus tegutsenud ega oma vabal ajal tehtud tööle peale maksnud, sestap puudub neil ka reaalne ettekujutus sellest, mis seal toimub. Miks muidu ilmus neljapäevase Postimehe majandusküljel uudis pealkirjaga: „Kõik variisikud peavad peagi kapist välja tulema“.
Nagu öeldakse, on kommentaarid liigsed. Aga siiski. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus tegelike kasusaajate väljaselgitamiseks sündis seoses Danske panga juhtumiga. Samasse kategooriasse kuuluvad kunagised miljonite kadumised, vene rublade müümine, VEB fondi saaga. Suured kalad ja suured mängud, kui riik siis ja ka hiljem vaikides toimunut pealt vaatas, halvimal juhul vaid näppu viibutades. Danske panga juhtum näitas taas, et rahapesu teele mindi millegipärast Eestis, mitte aga Soomes või Lätis.
Nüüd siis otsustati selg sirgu lüüa ja rahapesu ning terrorismiga võitlema hakata. Selgituses öeldakse, et seadus on vajalik selleks, et välja selgitada, kes on tegelikult mõne juriidilise isiku taga ja sellest otsesemalt või varjatumalt kasu võib saada.Ning potentsiaalsete patuste nimekirja on kantud ka MTÜd.
Nii tuleb pea 22 000 mittetulundusühingul 30. oktoobriks registreerida tegelikud kasusaajad. Õigeaegselt andmete esitamata jätmise eest on riigil õigus trahvida juriidilisi isikuid kuni 32 000 euroga. Mittetulundusühingutel on seaduse mõistes üldjuhul tegelikeks kasusaajateks juhatuse liikmed.
MTÜ-de puhul on ju siililegi selge, et juhatuse liikmed on kõikvõimalikes registrites ja aruannetes juba olemas, kõikidele näha. Miks peavad siis nüüd inimesed trahvihirmus veelkord ühte kasti linnukese tegema? Kus on siin need variisikud või kasusaajad? MTÜ-des on ju tegelikud kasusaajad need kümned ja kümned inimesed, kelle heaolu nimel n-ö külahullud toimetavad, oma vaba aega ja raha kulutavad, et igasugu projekte koostada ning üritusi korraldada, saades selle eest parimal juhul vahel mõne A4 foraadis tänukirja.
Minister Reinsalu ehk päästab
Enamasti tänuta ja tasuta töötavate inimeste tegevusala pitsitatakse niigi aina enam. Küll tuleb projektide kirjutamisel täita aina enam kaste tühja ja vastuolulise jutuga, mida enamik ametnikke isegi lugema ei vaevu. Isegi „kulkas“ nõutakse juba paarikümne euro peale hinnapakkumuste küsimist ja omavalitsuses tuleb viiekümneeurose toetuse kättesaamiseks oodata mitmeleheküljelise lepingu allakirjutamist nagu issanda õnnistust. Ja nüüd siis peavad MTÜ-de eestvedajad tõestama, et nemad ei ole rahapesijad.
Selle seaduse jaburusest isegi veel hullem on vari, mille riik selle usaldamatusega mittetulundusühingutele heidab.
Ehk pääseb siiski terve mõistus võidule, sest vähemalt justiitsminister Urmas Reinsalu tegi rahandusminister Toomas Tõnistele ettepaneku vabastada mittetulundusühingud ja sihtasutused kohustusest esitada tegelikud kasusaajad. Reinsalu sõnul ei ole käesolevaks ajaks suuremal osal MTÜ-del tegelikke kasusaajaid äriregistri juures olevasse registrisse esitatud, või kui seda on tehtud, siis kattuvad need juhatuse liikmete isikutega.
Nii palubki minister Reinsalu kaaluda varianti, kus kõikide MTÜ-de ja sihtasutuste puhul kantakse tegelike kasusaajate registrisse automatiseeritud korras juhatuse liikmed, kuid vastava avalduse alusel on neil võimalik tegelike kasusaajate nimekirja muuta.
„Palume kaaluda eelnevalt nimetatud muudatuste tegemist seadusesse esimesel võimalusel, sest vastavalt rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse rakendussätetele, on igaühele, kes ei ole registrisse tegelikke kasusaajaid märkinud, võimalik teha alates käesoleva aasta novembrist trahvi,“ seisab justiitsminister Reinsalu avalduses.
Kas tõesti võidab kaine mõistus või kistakse kasusaajad kapist välja?
TIIT LÄÄNE, Vooremaa peatoimetaja
