Teeliste kirikud avavad uksed ka Jõgevamaal

Taas avavad Eestimaal oma uksed teeliste kirikud. Seekord on teeliste kirikute ridades 451 pühakoda, neist 449 Eestis ja kaks väljaspool.


Teeliste kirikud on Eesti kirikute nõukogu ettevõtmine, kus oma ukse avab külalistele tosin kristliku konfessiooni pühakoda. Lisaks veel üks oikumeenilises kasutuses ja üks oma koguduseta kirik. „Ole sa usklik või umbusklik, nende pühakodade uksed on sind oodates avatud,“ ütlevad teeliste kirikuid tutvustav teatmik ja veebikeskkond. Jõgevamaal ootab teelisi 21 kirikut.

Hingele ja silmale

Nüüd, kui välismaale on kas ohtlik, keeruline või kallis reisida, on hea meelde tuletada, mida saame kodus vaadata.
Selge see, et me ei unusta kohalikke väikeseid puhketalusid ja kodurestorane. Aga midagi on vaja hingele ja silmale. On tõsi, et paljud meie kirikud on arhitektuuriliselt ning ajalooliselt huvitavad ja enamasti on nad koduks kunstiväärtustele.
Loodetavasti seljataha jäänud eriolukorra ajal märkasid paljud kirikute tegelikku aktiivsust. Teenistuste veebiülekanded ja salvestused olid sel ajal sageli suurema osalejate arvuga kui päris teenistused samas koguduses.
Nüüd on hea võimalus ise järele uurida, mis, miks ja kuidas.
Projektijuht Marko Kalduri sõnul on see, kas kirikud on suvel avatud iga päev või ainult mõnel päeval nädalas, iga koguduse otsustada ja seatud koguduste võimaluste järgi. Jõgevamaal on terve nädala avatud kirikuid kolm – Jõgeva, Palamuse ja Põltsamaa. Igal kogudusel seda võimalust ei ole.
„Tunneme rõõmu, et saame igal pühapäeval uksed lahti hoida ja siin teenistust pidada.
Teeliste kirikud on mulle ammu tuttav Soomest ja mujalt,“ ütles Kursi koguduse hooldaja- õpetaja Esa Pekka Luukkala. „Olen alati siin, kui vaja. Teeliste kirikute brošüüris on ajad, kus keegi kohal on. Kui on soov tulla muul ajal, ei saa lubada, et keegi siin kindlasti on, aga teeme parima. Kui ette helistada ja ma ise ei saa tulla, tuleb keegi siit lähedalt ja teeb uksed lahti,“ lisas ta.

Projekt suunab kirikusse

„See on tähtis nii kogudusele kui ka külalisele. Kogudusena loodame, et teeliste kiriku projekt paneb nii mõnegi inimese kirikuuksest sisse astuma. See on sõnum kirikult – uksed on lahti ja inimesed teretulnud,“ sõnas õpetaja Luukkala.
Teeliste kirikud pole tänane ettevõtmine. Hämmastaval kombel ei tea enam keegi, kaugele see Eestimaal ajas tagasi läheb. Kirikuõpetajad, kellega Vooremaa seekord sel teemal kõneles, ütlesid kõik, et komme kogudusega osaleda oli juba enne nende ametisse asumist. Ka projektijuht pakkus traditsiooni pikkuseks mitte enam kui 20 aastat.
Senised külastusnumbreid on mõnel pool loetud, mõnel mitte.
Torma Maarja koguduse õpetaja Mehis Pupart ütles, et vahel ikka peatub kiriku ja pastoraadi vahel mõne teelise auto. Loode-Eestis asuvas väikeses Risti kirikus peetakse külalisteraamatut, aga kõik külalised pole teeliste kirikute toodud. „Oleme teinud kõik, et inimesel oleks kirikus hea olla. Koguduse liikmed on graafiku järgi kirikuvalves. Valvur ei ole tore sõna, aga kui vastu võtab mõni soe ja hea suhtleja, aitab see kindlasti kaasa, et tulijal kirikus ka tõesti hea olla on,“ ütles õpetaja Annika Laats.
„Tallinna südalinna kirikutes on suve jooksul kümneid tuhandeid külastajaid,“ tõdes teeliste kirikute projektijuht.
Teeliste kirikud teevad koostööd ka Eesti Jaakobitee sõprade seltsiga. „Jaakobiteele jäävad ka teeliste kirikud. See teekond ongi mõeldud liikumiseks kirikust kirikusse, kuni inimene jõuab sihtkohta, füüsilises mõttes Santiago de Compostela katedraali Hispaanias,“ rääkis palverändur Alla Ferman Põltsamaa lähedalt. „Eestis on kaks päris pikka palverännurada. Pirita–Vastseliina palverännurada palverand.ee ja Eesti Jaakobitee (Camino Estonia) camino.ee. Mõlemale jäävad teeliste kirikud. Samuti korraldatakse mitmes Eestimaa paigas väiksemaid oikumeenilisi palverännakuid,“ rääkis Alla, kes on Jaakobitee läbi käinud Tallinnast Riiani ning Pirita–Vastseliina Põltsamaalt Vastseliinani. „Igaühel oma tee. Mõni läheb üksi, mõni kaaslasega, mõni grupiga, mõni leiab oma kaaslased teel,“ nentis Alla.
Vähe teatakse, et paljude pühakodade juures leiduvad majutusasutused, mis pole mõeldud vaid kirikuga seotud inimestele, vaid nendes võib öömaja leida iga väsinud rändur.

ANDRA KIRNA

blog comments powered by Disqus