Teadussaates „Rakett 69“ osalev Jõgevamaa gümnaasiumi õpilane Telver Objärtel unistab ülikoolis õppimisest ning peab loodus- ja täppisteaduste valdkonnast väga lugu. Kuid lisaks teadusele huvitub ta ka loometööst, millele ise usinalt käe külge paneb.
Idee saatesse minna tuli noormehe sõnul tänu füüsikaõpetajale. „Tema saatis tervele koolile kirja, et saatesse saab registreeruda. Mõtlesin, et miks ka mitte, see on hea viis end väljendada ja olla teistele eeskujuks,“ märkis Telver.
Oluline meeskonnatöö
Nii valiti meie maakonna noormees kõigi kandideerijate seast välja ning praegu mängib ta punaste meeskonnas. Ülesanded seal juures võivad ilmselt nii mõnelgi füüsikakaugel inimesel pea kumisema panna.
„Võib-olla tõesti pole igapäevased, kuid teadustoimetus, kes on ülesanded välja mõelnud, on need teadlikult teinud nii, et neid saaks sisuliselt ka kodus järele teha. See on selle saate mõte, et teadust populariseerida ja näidata, et väga palju põnevat saab ka ise ära teha,“ märkis Telver.
Seda, et mäng toimub praegu veel võistkondades, peab Telver positiivseks, sest juba varsti algavad individuaalvõistlused. „Kui inimesed tahavad viimaks individuaalvooru jõuda ja saadet võita, siis on väga oluline, et meeskonnamäng oleks hea. Kõige tähtsam ongi, et meeskond toimiks ja seda saab alati korrigeerida. Teadmisi küll üleöö juurde ei saa, aga omavahelist suhtlust saab jooksvalt iga saatega parandada,“ sõnas Telver.
Ilmselt on vaatajad märganud, et mõnigi kord tekib võistkonnas segadust, kuid lõpuks on siiski kõik lahendatud. „Oluline on teadvustada, et tegemist on ülesandega, kus on üks lahendus ning siis tulebki keskenduda probleemile, mitte sellele, kas meeskonnakaaslase arvamusega nõustuda või mitte. Kinni ei tohiks jääda emotsioonidesse, vaid ülesanne objektiivselt ära lahendada ja tekkinud probleemidest üle saada,“ ütles Telver.
Noormees valmistub saadeteks võrdlemisi aktiivselt. „Üritan end kõigepealt kurssi viia sellega, mis on eelmistel hooaegadel toimunud ja loon pildi, mis tulla võiks, kuid sellesse kinni ei jää. Olen võtnud gümnaasiumi ja põhikooli õpikuid füüsikast keemiani, neid sirvinud ja vestelnud inimestega, kes on saatega kuidagi seotud olnud. Mitte konkreetselt saates ise olnud, aga näiteks proovinud saatesse kandideerida. Muidugi ei ole kindlaid teemasid, mida ette valmistada, sest neid ei tea kunagi. Aga kordan teadmised üle,“ märkis Telver.
Ka lavanärv hakkab pikapeale üle minema. „Esimest korda salvestusele minnes oli meil üks-ühele intervjuu ja siis oli küll veidi õõnes tunne, aga see kahaneb iga võttega,“ sõnas Telver naerdes. Peamiselt ongi noormees saatest saanud julgust ja oskust pingelistes olukordades hästi hakkama saada. „Paljudel ülesannetel on aeg ette antud. Kui seda ei ole, siis on nii, et kes esimesena ülesandega valmis saab, võib vastata. Igal juhul on kogu aeg ajaline pinge,“ märkis Telver. Kuid sellega oskab ta nüüd märksa paremini toime tulla.
Kaasaelajaid on palju
Füüsikaõpetajaga pole Telver samuti väga palju saatest rääkinud, kuid üht-teist on ta siiski teoorias küsinud. „Tal oli väga hea meel, et ma juba saatesse proovisin, sest ta rõhutabki alati, et elus tuleb asju teha, mitte vaid niisama käed rüpes olla. Ja kui ta nägi, et olen ka paar saadet edasi saanud, siis oli ta meel veel rõõmsam,“ rääkis õpilane.
Üldse elatakse talle palju kaasa ning see ületab lausa maakonna piire. „Olin väga üllatunud, kui nägin, kui paljud kaasa elavad. Algul mõtlesin, et ehk vanavanemad ja tädi ikka saateid vaatavad, kuid siis teadsid juba koolis kõik. Tagasiside on olnud meeletu ja väga tore on sellise tähelepanu osaliseks saada,“ rõõmustas noormees.
Seda enam on ta rõõmus, sest just Puurmanist pärit noormehe esinemine näitab, et ka väikestest kohtadest tulevad tublid ja tragid noored inimesed. „See on omamoodi saavutus, et väikesest kohast pärit inimene on edasi saanud. See näitab, et vahet pole, kust sa pärit oled, kõik on võimalik,“ julgustas Telver ka teisi.
Pöörab tähelepanu ka loometööle
Lisaks loodus- ja täppisteaduste huvile unistab Telver arstiametist. Nii pole midagi imestada, et ta huvitub neuroloogiast ja on iseseisvalt uurinud biokeemia kohta.
„Huvi meditsiini vastu tekkis üldisemast huvist loodus- ja täppisteaduste vastu gümnaasiumi alguses. Valisin õppesuunaks loodussuuna ja olen väga rahul, sest see on end igati õigustanud. Lisaks sellele olen võtnud Tartu Ülikooli teaduskoolist gümnaasiumiõpilastele suunatud lisaõppe, kus tegelesin biokeemiaga ja üldse molekulaarbioloogiaga. Siis said kokku mu kirg suhtlemise ja teaduse vastu ning soovisingi arstiks saada,“ andis Telver lühikese ülevaate.
Huvi on sedavõrd suur, et noormees hoiab end kursis nii ülikoolis kui ka teadusmaailmas toimuvaga ning tutvub ka teaduskirjandusega. „Loodetavasti saan ka ise tulevikus Eesti teadusest osa võtta ja ma tahangi osa võtta. Seega tulebki kursis olla. Peamiselt jälgin ERR-i Novaatorit, kuid ka mu tutvusringkonnas on neid, kes ülikoolis õpivad või selle hoopis lõpetanud. Ka nende kaudu saan teada, mis toimub,“ märkis Telver.
Kuid teadus pole ainus, millest Telver huvitub. Vabal ajal tegeleb ta loometööga: kirjutab, musitseerib ja illustreerib. „Õhtul kodus tunnen, et tahangi omaette olla. See väljendubki mu hobides. Praegu ma vabale ajale eriti ei keskendu, aga iga hetk sellest on ära organiseeritud.“
Eestil on maailmale palju näidata
Lähenevate valimiste valguses ootab Telverit ees ka esimene valimiskasti juurde minek. „Jälgin uudiseid, kuid praegu ei püüa ma palju poliitikale keskenduda. Tõsiselt hakkasin poliitikat jälgima siis, kui sain täisealiseks. See jälgimisperiood on nii väike olnud, et ma ei ole kõigega veel kursis,” märkis noormees. Kuid sellegipoolest huvitub ta sellest, millisena erakonnad teaduse ja hariduse tulevikku näevad.
„On oluline, kuidas Eesti teadus muutuma hakkab, sest teadusel on praegu kitsas käes,“ arvas Telver, vihjates teaduse rahastamisele.
Ka ülikooli hariduse puhul näeb ta olulisena just selle emakeelsena hoidmist, kuid tõdeb, et ilma inglise keeleta ei saa. „Kui meil on Eesti ülikool, siis ei saa mööda eesti keelest. Eestil on Euroopale ja maailmale palju pakkuda, sellisel juhul ongi inglise keel oluline. Lisaks on meie ülikoolid Euroopas palju tähelepanu saanud, ka sellisel juhul on inglise keel vältimatu. Aga kindlasti ei tohi see muutuda olulisemaks kui emakeel,“ oli Telver kindel.
Seda, kes teadussaate võidab, ei tea täna veel keegi. „Esikolmikusse oleks väga tore jõuda, siis oleks ka ülikoolis koht tagatud. Aga ma arvan, et võit oleks suurepärane algus teaduskarjäärile,” märkis Telver.
KERTTU-KADI VANAMB
ARVAMUS
Telver on intelligentne punkar. Sussidest kõrvarõngani. Tänapäeva teaduses näib edukas olevat just seda tüüpi isiksus nagu Telver, kel on mitmekülgsed teadmised erinevatest valdkondadest ja arusaam süsteemidest, nähtustest, valemitest, kuid kes ei piirdu olemasolevaga. Uudishimu, kahtlemine ja mõttekonstruktsioonide ning etteantud vastuste laiali lammutamine on see, millest sünnib uus. Telver ei lepi sellega, et nii on. Kuidas? Miks? Kas saab teisiti? Ja Telver saab. Meenub, kuidas ta rebaste nädalal klassi esitatud tantsus, kus kõik teised püüdsid tublilt rütmi tabada ja sünkroonis liikuda, loobus sellest. Tantsis oma liigutustega, täiesti vabalt ja vabanenult ning totaalses kontrastis teistega. Lammutas ja lõi uut. Väga punk.
Telver tõestab, et renessanssiinimene on tagasi. Trummar-sulesepp-kõneleja-joonistaja-teadushuviline-mõtleja-ja-kes-teab-mis-veel.
Telver tõestab taas seda, mis kõigile tegelikult teada, kuid aeg-ajalt ikka meelde tuletamist nõuab. Puurmani poiss Jõgeva koolist on täiesti vabalt võimeline suurte linnade tuntud koolide õpilastega rinda pistma. See on kiitus siinsetele koolidele ja õpetajatele. Geograafiline asupaik või kooli nimi ei tee inimest, vaid inimene ise.
PRIIT PÕDRA, Jõgevamaa gümnaasiumi direktor
