“Mõiste “Tartu vaim” alla annab mahutada vist küll peaaegu kõik eesti luuletajad. Juba ainuüksi Kirjanike Liidu Tartu osakonnas on 72 liiget, ent tudengipõlve on Tartus veetnud ju enamik luuletajaid,” ütles Akadeemias ehk “Tähetunni” zhüriis kaasa tegev kirjanik Lehte Hainsalu pärast luulepäevade avatseremooniat. “Mind huvitab eelkõige see, kuidas on lavale seatud Alveri ja Alliksaare tekstid, ent noortele imponeerivad ilmselt nooremad autorid. Valik oli kõigil kindlasti lai. Aga auväärt Ain Kaalep on öelnud, et olgu siis tegemist missuguse järgu luuletajaga tahes, vähemalt kuus luuletust jääb temast ikka järele. Madalama järgu puhul on neid kuut teksti muidugi lihtsam üles leida.”

Akadeemia koosseisus on Hainsalu ka varem ühel korral olnud.

“Kuigi sellest on mitu aastat möödas, seisavad mõned siin nähtud lavastused elavalt silme ees veel praegugi,” ütles Lehte Hainsalu. “Mäletan ka seda, kuidas aplausi võimsus ja kaasaelamise intensiivsus mind selles saalis lausa ehmatasid, aga see oli n-ö positiivne ehmatus. Täpselt nii, nagu pärast kaht luulelavastusi vaadates möödunud päeva saabunud väsimus oli n-ö elev väsimus. Pärast sellist käivitamist olid veel terve nädala käigus.”

Luule roll

iii

Peale Lehte Hainsalu kuuluvad tänavusse Akadeemiasse teatrikriitik Jaak Allik, luuletajad Jüri Leesment ja Indrek Hirv, Eesti Harrastusteatrite Liidu tegevjuht Kristiina Oomer, näitleja Heino Seljamaa, kauaaegne kirjandusõpetaja Karmen Aso ja produtsent Viljar Pohhomov. Nagu ikka, tuli neil luulepäevade avamisel, käsi Betti Alveri luulekogu kaanel, vanne anda. Vande teksti ütlesid neile ette päevajuhid Kadi Metsla, Virgo Ernits ja Karl Sakrits.

Seekord oli avamisel ka n-ö üllatuskülaline — luuletaja Paul-Eerik Rummo, kes müstilises nähtusest nimega Tartu vaim üsna palju rääkida võiks. Tõsi, Jõgeval viibis ta eile küll seoses oma erakonna ­— Eesti Reformierakonna — ühe ettevõtmisega, ent tema tervitus “Tähetunnil” osalejatele oli täiesti poliitikavaba. “Mul on hea meel näha siin nii palju noori, kes tunnevad sügavat huvi luule ja teiste kaunite kunstide vastu,” ütles Rummo. “Kaunitel kunstidel, luulel sealhulgas on üks tähtis omadus: need avavad meie silmad ja südame ilule ning nende mõjul otsime me oma hingest üles need omadused, mis võimaldavad meil elada oma elu rikkamana ja mõista teisi inimesi.

Niikaua, kuni kestavad sellised kaunid traditsioonid, nagu luulepäevad Jõgeval, võime olla ka kindlad Eesti riigi ja eesti kultuuri kestmises.”

Kui uskuda Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumi X klassi trupi juhendajat Lennart Peepu, siis noored mitte üksnes ei loe palju luulet, vaid ka kirjutavad seda, ainult ei kipu sellest laialt kuulutama.

“Paar aastat tagasi käis seesama Paul-Eerik Rummo Tartus noortega kohtumas ja küsis, kuipaljud neist sahtlisse luuletusi kirjutavad. Käetõstjaid oli siis igatahes rohkem kui neid, kes ei tõstnud,” meenutas Lennart Peep.

Preemiad ja stipendium

iii

“Tähetunni” avamisel on ikka üle antud ka Betti Alveri Fondi aastapreemiad ja stipendiumid. Tänavu pälvisid oma igapäevatööga Jõgeva kultuuripilti rikastanud inimestele mõeldud aastapreemia Jõgeva Linnaraamatukogu töötaja Ene Sööt ja Jõgeva Gümnaasiumi kauaaegne kunstiõpetaja Anne Kütt. Jõgeval gümnaasiumi lõpetanud ja kultuurialal edasi õppivale üliõpilasele mõeldud stipendiumi sai Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia näitekunstitudeng Maarius Pärn, kelle lavatee sai alguse Jõgeva Gümnaasiumi kooliteatris Liblikapüüdja.

Õpingud kultuuriakadeemias hakkavad Maariusel juba lõppema: näitlejadiplomi saab ta tuleval kevadel. Nende kursuse juhendajaks on Kalju Komissarov. Kooli ajal on Marius üles astunud juba õige mitmes lavastuses. Üks neist — noorsootükk “Kuidas elad?… Ann?!” — on Rakvere Teatri püsimängukavas. Eile õhtul mängiti seda juba 78. korda, nii et stipendiumi kätte saanud ja paar etendust ära vaadanud, pidigi ta Rakveresse tõttama.

“Diplomilavastustena toome välja “Romeo ja Julia”, “Sünnipäevapeo” ja veel midagi, mida ma praegu veel ette öelda ei oska,” ütles Maarius.

Ka seda ei osanud ta veel öelda, missuguses teatris ta tööle asub. Ent oma koolivalikut ta praegu küll ei kahetse.

“Näitlejaerialal õppida on väga huvitav, mida sel alal tulevik toob, on iseasi,” ütles Marius Pärn. “Liblikapüüdjas kaasa tegemise ajast on mul aga kõige soojemad mälestused. Betti Alveri luulepäevadest samuti. Nüüd üle hulga aja neil osaledes kipub muidugi väike professionaalne kretinism segama: tahaks kohe kritiseerima hakata. Aga lavalolijaid pole tegelikult mõtet kritiseerida, kooliteatri puhul sõltub tulemus põhiliselt juhendajast.”

“Tähetunni” paremad kuulutatakse välja laupäeval kell 17.