Tartu Tervishoiu Kõrgkool tuli Jõgevale

 

Tegelikult pole Tartu Tervishoiu Kõrgkool Jõgevale üle kolinud, vaid avas Jõgeva haiglas ühe rühma õe tasemeõppe üliõpilastele. Kõik ikka selleks, et 25 enamasti Jõgeva, aga ka Põltsamaa ja Mustvee haigla õde saaksid kodule lähemal kõrghariduse.

Neljapäeva hommikul  Betti Alveri muuseumis peetud õe õppekava tasemeõppe üliõpilaste avaaktusel allkirjastasid Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Anneli Kannus ja sihtasutuse Jõgeva Haigla juhataja Peep Põdder kahepoolse koostöölepingu.

Õpperühmaga liitunud Jõgeva kiirabi õde Ene Viitkin ütles, et teda ajendas oma teadmisi ja oskusi täiendama see, et kool tuleb n-ö koju ja selle eest ei tule maksta. Ene Viitkini sõnul on patt selliste tingimuste puhul mitte õppida. 

Tänapäeval tuleb õppida kogu elu

Jõgeva haigla juht ütles, et lepingut on ette valmistatud kolm aastat. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Anneli Kannus märkis, et kõrghariduse omandanud õdedele on avatud kõikide Euroopa riikide haiglate uksed. Haiglajuht aga ei karda õdede massilist lahkumist välismaale. “Teil on siin pered, pooltel on mehed juba välismaal tööl, keegi peab ka kodu hoidma,” nentis ta.

Maavanem Viktor Svjatõšev ütles, et õppima asumine on tulevikku vaatamine. Et Jõgeval õpperühm avatakse, selleks tegid ära tubli töö nii kooli kui ka haigla juhtkond. Maavanema kinnitusel tuleb tänapäeval õppida kogu elu. Töö kõrvalt õppimine nõuab hoolt ja püsivust ning samuti pere toetust.

“Kui te näete, et keegi teie kõrval kipub maha jääma, siis julgustage teda jätkama,” soovitas rektor.

Ta lisas, et õed omandavad teadmisi, mida pole ammu kasutanud. “Nii mõnigi asi tuleb tuttav ette, te mäletate väga paljut, kindlasti tuleb ette neid momente, kus küsite endalt, et milleks mulle see kõik. Pärast lõpetamist avastate, et te kasutate seda, mida õppisite. Nii et kõik, mis ei tundu kohe hädavajalik, võib hiljem osutuda vajalikuks,” rõhutas Kannus.

Rektori sõnul saab haigla nii suure hulga õdede õppimaasumisest kindlasti kasu, sest õppurid saavad kõik omavahel läbi arutada ja läbi vaielda. “Õppejõududel on teile kõikidele palju edasi anda ning samas ka palju vastu saada. Täiskasvanud õppijatega on meeldiv kogemusi ning teadmisi vahetada,” lisas Kannus, julgustades õppima asunud õdesid palju küsima, vaidlema, uurima. “Ühtegi valmis lahendust ei ole olemas, kõik sünnivad ühistes vaidlustes, aruteludes,” nentis ta. 

Kolleegidelt tuleb alati nõu küsida

Haiglajuht julgustas õppima asunud õdesid teistelt kolleegidelt nõu küsima. Samuti soovitas ta julgelt raamatukogu külastada ja sealt erialast õppematerjali otsida. Veel loodab ta, et kahe aasta pärast kõrgkooli lõpetades on paljud juba õppimispisikuga nii korralikult nakatunud, et on valmis õpinguid jätkama.

“Te ju teate, millise eriala inimestest meil puudu on,” märkis ta.

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppeprorektor Inge Paju soovitas vastsetel üliõpilastel mitte kinni jääda oma harjunud mõttemallidesse ning kasutada kaht kooliaastat otstarbekalt.

Õe tasemeõppe Tartus lõpetanud ja Jõgeva haigla intensiivravi osakonnas töötav Maimu Kranich rõhutas, et võimalust õppida kodu lähedal tuleb kasutada. Tema hinnangul on väga oluline ka kodu ja pere toetus, siis ei ole midagi ületamatut ning kaks õpinguaastat mööduvad kiiresti.

i

HELVE LAASIK

blog comments powered by Disqus