Tartu- ja Jõgevamaa kihelkonnakirikute korrastamisest 2020. aastal

Käesoleva ajastu põlvkondadele pärandatud sajanditevanuste maakirikute olukord Eestis ja Tartu praostkonnas ei ole kiita. Rahvastiku vähenemine maapiirkonnas ja noorema põlvkonna suurematesse tõmbekeskustesse koondumine on mõju avaldanud ajalooliste kihelkonnakoguduste toimetulekule.


Sellest tulenevalt on kirikuhoonete korrashoid ja vastutus ajaloopärandi säilimise eest langenud väga väikese ja enamasti eakama grupi ustavate hingede õlgadele. Isegi kui on ettevõtlikkust, jõudu ja pealehakkamist, takerdub ilus plaan enamasti selle taha, et koguduste kassade tühjuse tase jääb madalamaks kui elementaarse toimetuleku piir. Üldist rahanappust tööde ettevõtmisel suurendab ka kirikutel ning nende kõrvalhoonetel lasuv muinsuskaitseline piirang.
Tartu praostkonna kihelkonnakirikutest, mis paiknevad praeguse Põhja-Tartumaa ja Jõgevamaa aladel, on väga halvas seisukorras ja vajavad kiireloomulisi parandustöid, restaureerimist, taastamist või väljavahetamist: Laiuse kiriku katus, Laiuse kiriku käärkamber, Laiuse pastoraadi tehnilised süsteemid (elektrijuhtmestik, küttesüsteem, veetorustik jm) Äksi kiriku katus, Kursi kiriku põrand ja käärkamber, Kursi pastoraadi katus, Kursi pastoraadi ahjud, Maarja-Magdaleena kiriku uksed ning aknad, Avinurme pastoraadi küttesüsteem jm.
Summad, mida nimetatud objektid korrastamiseks vajavad, on suured, kuid targa korraldamise ja hea organiseerimisega on võimalik ka väiksemate vahenditega palju head ja inimesi kinnitavat korda saata.
Möödunud aastal aitasid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Tartu- ja Jõgevamaa ringkonnast valitud rahvaesindajad Tartu praostkonna maakirikutele suunata riigi eelarvelisi vahendeid ehk katuseraha 25 000 eurot. Ettepaneku praostkonna kirikuid abistada tegid EKRE esindajad ise.
Esialgne plaan oli suunata toetus Kursi pastoraadi katuse avariitöödeks. Kursi kirikumõisa süda on säilinud puitehitisest vanim kahe mantelkorstnaga pastoraat Eestis. Hoone säilimine sõltub katuse väljavahetamisest. Praostkonna, koguduse ning Põltsamaa valla toel leiti võimalused lisaraha panustamiseks. Muinsuskaitse esindaja ei leppinud katusekatte vahetamisega, vaid nõudis täiemahulist katuse ja katusekonstruktsioonide taastamist. Selleks ettevõtmiseks jäi rahalisi vahendeid 2/3 osas puudu. Otsus tuli ümber mõelda ja raha suunati teiste objektide kordategemiseks.

Tehtud tööd:
Laiuse kirik ja kirikla: paigati kiriku katuse läbi tilkuvad kohad ja vahetati pastoraadis ohtlikuks muutunud elektrijuhtmestik.
Torma kirik: restaureeriti ja remonditi kiriku vitraažaknad.
Kursi kirikla: taastati kirikumõisa serval Pedja jõge ületav jalakäijate rippsild, kaevati välja Maarja ohvriallikas ja piiritleti see maakivide ning paeplaatidega, taastati pastoraadi rõdu-veranda põrand.
Maarja-Magdaleena kirik: kiriku ja kiriku torni lagunenud akende taastamine (tööd on käsil ja saavad valmis jõulupühadeks 2020).
Kus on, sinna antakse juurde. EKRE suunatud toetusele andsid oma lisapanuse Põltsamaa vald, Tartu vald, Templiordu Eesti- ja Liivimaa prioraat ning Tartu praostkond.

ANTS TOOMING,
Tartu praostkonna praost

blog comments powered by Disqus