Teisipäeva õhtul asutasin end tegema ringi jõuluehtes Jõgevamaal. Palusin endaga kaasa sisekujundaja, endise Tartu linnakunstniku, Merike Kaunissaare.
Jõgevalt alustasime sõitu Mustvee suunas, jättes maakonnakeskuse avastamise viimaseks.
Mustvee võttis meid vastu õhtuses rahus nagu tööpäeva õhtule kohane. Tartu maanteed pidi sisse sõites hakkasid aedades silma ehitud kuusepuud. „See on väga tore, et eravaldustes neid väikeseid kuusekesi ja põõsaid on ära ehitud. Valgust ja värvi on talvel alati vaja,“ oli reisikaaslane juba ette rahul.
Jõulupuu õige koht laste mänguväljakul
Mustvee keskne kuusk kasvab kultuurikeskuse ja raamatukogu kõrval pargis. Seda kaunistavad sooja valge valgusega lampidest ketid. Pole küll väga rikkalik, aga see-eest väärikas ja maitsekas. „Ilus lopsakas kuusk, ilmselt püsielanik,“ nentis Kaunissaare. Olime täiesti ühel nõul, et asjaolu, kui saab ehtida kasvavat kuuske on kindlasti asulale eeliseks. Ehkki see võib vahel olla väga ebaõiglane, mõnel pool kasvab lihtsalt palju uhkem puu kui naaberasulas.
„Mustvee jõuluilu on lihtne, tagasihoidlik, väikeste võimalustega, aga terviklik. Hooned moodustavad hoomatava platsi, kuusk sulgeb selle jõe poolt ja eriti tore, et see on laste mänguväljakul. See on päris õige koht jõulupuu jaoks – lastel on seal tore,“ arvas spetsialist. „Alati abistab pühadetuju loomisel kui hooned on valgustatud nii alalise valgustusega kui ka lisatud säravaid rippuvaid jääpurikaid.“
„Minu meelest on nii tore, et Eestis on kirikud viimasel ajal ära valgustatud, peaaegu vist juba kõik, kus elu sees. Austusväärne ajalugu – ja jõulupühad on ju kirikupühad – võetakse neid siis religioosselt või hoopis ürgse pööripäevana,“ arvas külaline, kui sõitsime mööda Mustvee luteri kirikust.
Kuigi järgmise linnana oli kavas üle vaadata Põltsamaa, sai sisse pööratud ka väiksematesse asulatesse.
Torma Coopi kaupluse juures köitis tähelepanu tõeliselt kahar ehitud kuusk, loomulikult väga ilus. Kiirel läbisõidul Vanamõisa külast sai külaliselt kiita ka Torma Maarja kiriku valgustus: „See toob kiriku ilusa vormi nii hästi välja.“
Sõltumata võimalustest ilusad lahendused
Kõrvalteid otsides sõitsime läbi Liikatkult. „Kodusid on kaunistatud nii suuremates-väiksemates alevites kui ka hajaasustusega külades. Maanteelgi mööda kiirustades on tore heita pilk metsaäärsetele ja põllupealsetele majakestele, kus valguskettidega katuseääred ja verandad välja joonistatud. Tuleb ka mainida, et inimesed on sõltumata võimalustest teinud väga ilusaid lahendusi,“ arvas endine linnakunstnik. „Kellel on palju tulesid, kellel on akna peal küünlad, kes ära ehtinud kuusekese või põõsa.“
Järgmine kõrvalepõige Mustvee-Jõgeva teelt oli Laiusele. Esimesena tõmbas tähelepanu RMK maja. „Ilusti korras ja jälle väga hästi valgustatud. Hea, et seda tehakse, valgustatud fassaadid annavad palju juurde. Meil on seda pimedat aega nagunii liiga palju, kui kenad korda tehtud armsate ehituslike detailidega vanad majad on oskuslikult välja valgustatud, annab see palju juurde kohalikule identiteedilegi.“ Ka Laiuse kiriku valgustus sai eraldi kiita.
„Vaata kui äge, need vanad puud on ka selles valguses uhked. Niisugused olid sõjaeelsed postkaardid – ainult lumehanged ongi täiuslikust jõulurõõmust puudu!“
Kuremaal pälvisid sisekujundaja tähelepanu tänavavalgustid. „Toredad väikesed punased lambid, sooja valgusega. Vana nõukaaegne bussiootepaviljon helendab kutsuvalt. Kogu alevik on kenasti valgustatud, käänuliste jalgteede pargilampide read loovad sõbraliku ja turvalise tunde,“ leidis ta. Keerates Kuremaa korrusmajade vahele said taas kiita koduaknad, mille kaunistamisele sealkandis tõesti tähelepanu oli pööratud. Kuremaa asula jõulupuu oli seevastu tõesti uhke. „Ilus, kahar ja ägedasti lopsakalt kaunistatud. Mõtle kui tore elada, kui sul on õue peal nii uhke puu.”
Põltsamaal kahekordistab jõgi jõuluilu
Järgmine linn oli sõidukava järgi Põltsamaa, sealgi oli ilus. „Mulle meeldib, et Põltsamaal kogu lisatud ilu rõhutab arhitektuurseid väikevorme, sillakesi ja seda ilusat väikest laubet. Toredad põõsad on valgusvõrgud pähe saanud.
Jõgi peegeldab ja võimendab seda veel enam. Väike jalakäijate sild on tõesti armas ja kuusk kena. Need väikesed kunstpuukesed oma külmas, heledas, täiesti valges valguses on õigete kohtade peal. Liiklusohutus muidugi ka, ei olnud ringteede peal midagi liiga suurt, mis segaks vaatamast. Samas ikka linnaliikluse sõlmkohad.
Ampleid ja suuremaid asju sildadel, mida näed hästi eemalt, jõgi justkui kahekordistab. Kui lähed üle silla, näed neid asju lähedalt hoopis teistmoodi. Piki jõge vaadates paistavad hästi välja hästi valguskid. Motiivid, tähekesed tänavalampide küljes on ka vahvad,“ rääkis kunagi Tartu kaunistamise eest vastutanud naine.
Edasi suunasime oma pilgu linnamajadele: „Vallavalitsuse valguslahendus mõjub hästi – fassaadipindade pidulik väljavalgustamine annab pargi, sildade ja liiklussõlmede dekoreerimise kõrval jõulise aktsendi.
Oluline on ka firmade ja eraisikute panus, lopsaka moega jääpurikaketid, mis fassaade kaunistavad on paigutatud õige mastaabitunnetusega. Lillepoe lillekastide valgustus madalate akende all sobib hästi vana maadligi maja kaunistuseks. Loss ja kirik oma täismahus väljavalgustatuses mõjuvad majesteetlikena,“ arvas Merike Kaunissaare.
Tagasisõidul maakonnakeskusesse oli aega pidada aru kogu füüsilise jõuluvalguse üle.
„Meie valgus- ja majandusolude juures ei ole vist eriti võimalik liiale minna. Mu meelest just jõulude juures tohib vinti ka üle keerata. Vahel kardetakse, et kas on ikka maitsekas. Pime aeg on nagunii ja sellised asjad, mis just lastele rõõmuks, on jõuludel omal kohal. Natuke rohkem toredust kulub sel ajal ära – vana-aasta ballile läheb isegi eestlane litritega kleidis,“ leidis kogenud linnakujundaja. „Võib-olla on ilkujaid natuke palju ja elu tuleks üldse võtta rõõmsamalt ja sõbralikumalt,“ lisas ta.
Jõulusära aitab pimeda aja üle elada
Mis sa arvad, millal see ilu maha tuleb võtta? „Algul, kui seda jäeti kauemaks, tundus natuke palju. Advendiaja algusest kuni vene õigeusukiriku kolmekuningapäevani? Need võiks ka mööda minna – pühad, pühadejärgne aeg ja laste koolivaheaeg ning tudengite talvevaheaeg. Kui ei ole lund maas, on seda pimedat aega nii palju – võiks ju pühaderõõm jätkuda niikaua kui noori rõõmustajaid jätkub.
Kolmekuningapäeva kohta räägiti, et siis on päev juba kukesammu võrra pikem. Loodetavasti ka lumi maas – lumevalgus lisab pimedale ajale valgust juurde. Siis on jõulusära meil selle kõige pimedama aja aidanud üle elada. Vabariigi aastapäev on ehk tõesti viimaseks piiriks,“ pakkus ta.
Jõgevale jõudnud, alustasime nn KEK-i kuusest, mis on ehitud tagasihoidlike valgete lampidega. Merike Kaunissaare sõnul on siiski tore, et kuuski mitmes linnaosas on, nii elurajoonides paneelmajade vahel kui ka paljud firmad on oma õuel mõne ära ehtinud.
„Jõgeva lasteaiad on toredad – valgust on kõige pisemate rõõmustamiseks nii katuseäärtel kui ka armsa valguspildina sissepääsu kohal. Jõgeva uue kooli kuusk särab kooli avaras fuajees rõõmustades möödaminejaid oma tubase iluga. Jõgevamaa gümnaasiumi hoone stalinistlik fassaad on hästi valgustatud. On hea, et hooned oma välimusega ajaloost räägivad. Gümnaasiumi jõulupuu on ka kena,“ lisas ta.
Leidsime mõned eramud, mis kaunistatud naabritega võrreldes lausa luksuslikult. „Miks ka mitte, nad mõjuvad ju nii rõõmsalt,“ leidis ilmselt valguseusku linnakujundaja.
„See on päris tore, et valgustuspostide küljes on erinevaid kujundeid. Igal tänaval on valguslahendused nii kujundi kui ka värvilahenduse poolest erinevad, annavad „oma tänava tunde“. Nendest tekivad alleed, ja alleed on juba loomult pidulikud. Värvilised vigurid on toredad,“ said kiita ka Jõgeva linna rohekollased logod. Mitut sorti lumehelbed jäid ka linnakujundajale silma ning panid mõistatama, kas just samasuguseid ennegi on kohanud. Lõpuks jõudis ta tähelepanekuni, et ilmselt on südalinna sätitud tihedamad helbed.
Jõgeva linnaväljakul jõulune olemine
Linna keskväljakul sai kiita riigimaja oma soliidse ja väärika lahendusega. Samuti kõrge ja kahar kuusk Jõgeval kultuurikeskuse ees. „Ühtlaselt värviliste tuledega kaunistatud ja paistab kaugele. Tore lumevaipa meenutav pits kuusealusel põõsalaamal täiendab seda päris hästi. Jõgeva kultuurikeskus on omaette tervik. Jõulud on viimane aeg kus tagasihoidlik olla,“ rääkis Kaunissaare.
Küsimusele, kas meie kuusk äkki liiga kahvatu või linnaväljak kaootiline pole, vastas ta nii: „Kuusk on väärikas ja särab päris ilusti. Aga kujundamistöödega on ikka nii, et igal tegijal on omad kavad ja mõtted. Hinnang sõltub isiklikust maitsest. Luua tervikut napi eelarve ja juba olemasolevate materjalidega on päris keeruline. Aga täiesti jõulune tunne on Jõgeva peaväljakul siiski tabatud.
Uhke kuldne kingipakk pargis oleks võib-olla võinud tänavalambist veidi eraldi olla, aga tore on see tõesti. Võib olla oleks tema õigem koht lagedamal muruplatsil või üldse teisel pool teed riigimaja ees. Seal on nagunii veidi hämaram ja uhke aktsendina oleks ta lõpetanud peoväljaku, mille teisel pool alustab rikkalikult kaunistatud kultuurikeskuse esine.”
ANDRA KIRNA
