Eelmisel neljapäeval tulid tartlased võistlema just meie maakonda, Kuremaa terviseradadele. See oli üldse esimene ametlik orienteerumisvõistlus Kuremaal. Rajameister Kalle Kalm on aga siia üles pannud ka püsiraja, kus soovijad igal ajal harjutamas saavad käia.
Kuremaal jooksis üle 200 orienteeruja
Pisut kehvavõitu ilmaga käis metsas umbes 220 spordihuvilist, ka kaheksa Jõgevamaa inimest. Viimase aja osavõtjaterohkeim Tartu neljapäevak toimus Elva lähistel, kus võistles üle 400 orienteeruja.
Orienteerumine on individuaalne ala, sümbioos spordist ja mõttetööst. Lisaks väledatele jalgadele on vaja ka head kaardilugemisoskust. Kasutades võimalikult lühikest teed, peab võistleja kaardi ja kompassi abil metsas vajalikud kontrollpunktid läbima.
Kui kergematel võistlusradadel on kontrollpunktid peamiselt teede ristumis- ja hargnemiskohtadel, siis keerulisematel radadel võivad need olla üsna raskesti ligipääsetavad. Orienteerumine on individuaalne ala, kus võistlejad lastakse rajale teatud intervalliga, tavaliselt 30 sekundi kuni minuti järel. Võistleja peab kontrollpunktid iseseisvalt üles leidma.
Orienteerumisneljapäevakud pakuvad looduses sportimise rõõmu nii eakatele inimestele kui väikestele lastele, nii rahva- kui ka tippsportlastele. ?Neljapäevakutel saavad meeldivaid liikumiselamusi metsas nii Eesti koondislased kui ka esimeste sammude tegijad,? kinnitas treener ja orienteeruja Toomas Puss.
Kuus erineva raskusastmega rada
Orienteerumisklubi Ilves korraldatud üritustel on kuus erineva raskusastmega rada, näiteks Kuremaal oli pikim võistlusrada 7,4 ja lühim 1 kilomeetri pikkune. Lisaks sai võistelda ka jalgrattaorienteerumises. Vastavalt oma võimetele, soovile ja hetkevormile saavad võistlejad endale sobiva raja ise valida. Erinevatel üritustel võib valida ka erineva pikkusega raja.
Rahel Valdmaa käis võistlemas esmakordselt, ema moraalseks toeks kaasas. 1,9-kilomeetrise raja läbis neiu vähem kui 32 minutiga. Toomas Pussi sõnul on see esimese korra kohta üsna hea saavutus. Raheli enda sõnul oleks võinud tal ka paremini minna. Tüdruku sõnul on orienteerumine huvitav spordiala ja kindlasti tahab ta sellega tegelemist jätkata. Siiani on ta harjutada saanud küll vaid Jõgeva alevikus lihtsatel radadel.
14-aastane Laura Suur on orienteerumisega tegelnud juba õige mitu aastat. Kuremaa raja kohta ütles ta, et see oli kerge ning mets oli väga hästi läbitav.
Suuremad võistlused, kus neiu seni osalenud, on olnud rahvusvaheline mitmepäevajooks 4EST, ta kaasa teinud ka Eesti meistrivõistlustel.
Treeneri ja orienteeruja Toomas Pussi sõnul on praegu sportimisega tegelejatest kõige kaugemale jõudnud Oskar Orupõld, kellel Kuremaa-võistlus küll ebaõnnestus. Näiteks sai ta kõige halvemal päeval rahvusvahelisel võistlusel 4EST teise koha, olles seejuures parim eestlane.
Kuremaa neljapäevakul võistlesid veel Rauno Pristavka, Tauno Kure, kes on orienteerumisega tegelnud juba 30 aastat ja Eldur Orupõld. Võistles ka Tabivere perearst Minija Pääslane.
Jõgevamaal tegutseb orienteerumisring Toomas Pussi eestvõttel, kus treenivad Jõgeva linna ja aleviku lapsed. Ring asutati 1998. aasta novembris. Lisaks on tosin aktiivset orienteerujat Luua Metsanduskoolis.
Tulemused:
Laura Suur: rada 2,9 km, aeg 25.10, üldarvestuses 1. koht
Rahel Valdmaa : rada 1,9 km, aeg 31.56, üldarvestuses 6. koht
Minija Pääslane: rada 5,8 km, aeg 56.57, üldarvestuses 31. koht
Rauno Pristavka: rada 4,1 km, aeg 35.13, üldarvestuses 5. koht
Tauno Kure: rada 5,8 km, aeg 48.25, üldarvestuses 10. koht,
Eldur Orupõld: rada 5,8 km, aeg 1.05, 19, üldarvestuses 43 koht
Arvestust peetakse eraldi ka vanuseklasside kaupa, kuid protokoll on koostatud kõigi raja läbinute kohta, mille alusel ka sellised kohad.
Kuremaa neljapäevakul selgitati välja ka tänavused Jõgevamaa meistrid orienteerumises. Selle tiitli said neidudest Laura Suur, noormeestest Rauno Pristavka ja meestest Tauno Kure.
EVA KLAAS
