Kurdetakse, et erakonnad mädanevad nii peast kui kehast. Selline on üks arvamus. On ka arvamus, et kõik erakonnad on mädad, välja arvatud üks erakond. Pole imestada: Orwelli loomade farmi mõttekujundid kükitavad siinses poliitilises kultuuris nagu Sosnovski putked meie looduses. Õnneks on Eesti poliitmaastik mitmekesine ning kõigil jätkub, mida järada.
iii
Jäälõhkuja Tarand on parteide jäämeres lahti lükanud selge ja sinise veesiilu parteivabama võimu juurde. Mitte seetõttu, et partei kui üks kodanikuühiskonna ilminguist oleks nüüd saatanast. Täiesti saatanast ei ole. Aga nagu öeldakse, peituvatki saatan just pisiasjades ja neid pisiasju on parteipoliitikas piisavalt.
Nii lähevad valijad valima alati lootuses minna täispangale ja lootuses, et nende valitute lubadused jäävad püsivaiks ja neis lubadustes ei toimu muutusi. Kogemus, mis on seotud valimistega, on aga sootuks vastupidine: valitud peavad asuma nii koostööle kui oma seisukohtade kohandamisele ja õige pea kaovad osad lubadusist või asenduvad muudega.
Riik, aga ennekõike kohalikud omavalitsused, on ikkagi pigem koostöö kui konkurentsi kohaks. Olgem ausad, et pideva võitluse põhimõte kui arengu alus ei ole ei bioloogilise ega sotsiaalse evolutsiooni kirjeldamisel parim lähendus. Kõik või mitte midagi on viimase mõnesaja aasta ülekonkureeriva inimkultuuri alus. Õnneks mitte kogu inimkultuuri alus.
Otsustamise omapäradest
Õige otsustamine algab õigest tõenäosusarvutusest. Paraku on just see arvutuse pool igapäevaelus varjule jäänud ning vaatamata asjaolule, et on selge, et ühe loteriivõitja kohta tuleb suur hulk kaotajaid mängitakse loteriid ja käiakse jätkuvalt mängupõrgutes. Eks ikka selle tõttu, et emotsionaalne ootus ja sõltuvus saavad võitu lihtsast tõenäosusarvutusest.
Ilmselt on nii mõnigi inimene näinud telemänge, kus võistleja peab ära arvama, mida rahvas arvab. Sageli pole sel arvamusel (kahjuks) tegelikkusega mingit pistmist.
Nüüd aga väärtuste poolest. Kujutlege olukorda, kui teil on rahakotis kaks sajakroonist rahatähte ja sajakroonine kinopilet. Kinno jõudes avastate, et olete pileti kaotanud. Kas inimene üldiselt ostaks saja krooni eest uue pileti? Ei ostaks, sest ta ei pea mõistlikuks sama asja eest kaks korda maksta.
<span lang=”ET” style=”FONT-SIZE: 10pt; FONT-FAMILY: Arial”>Samas, kui teil oleks rahakotis kolm sajakroonist ja te sealt teel kinno ühe sajakroonise kaotaksite, ostaks enamik rahumeeli ühe sajakroonise eest kinopileti. Lõpptulemus oleks ikka sama: üks sajakroonine ja üks kinopilet.
Põhiteadmise, et õigeks otsuseks on vaja korrutada tõenäosus väärtusega, tõi meieni Daniel Bernoulli 1738 aastal.
Valikuid teeme me paraku aga alati kontekstis. Konteksti muutmisel sooviksime me sageli teha uusi valikuid, kuid sageli pole see võimalik… Olgu siis tegemist börsikursside või ka poliitiliste valikutega. Soov neid muuta külastab valijaid sagedamini kui võimalus seda teha. Midagi muuta soovitakse sageli, võimalus on aga ainult iga nelja aasta tagant.
Headest koostöövormidest
Mammuti küttimiseks tuli jätta hõimusisesed ja hõimudevahelised tülid ja minna toidu nimel koos jahile. Kultuurilisi variatsioone kõrvale jättes on meil taas aeg mammutit küttida.
Mis paneb aga inimesed üheskoos tegutsema? Selge, et mitte asjaolu, et nad lihtsalt kokku viiakse, pannakse, sätitakse. Koostegutsemise eelduseks on tervikpilt mammutist, ninasarvikust, maailmast, riigist, linnast, vallast. Ja tervikpilt loomulikult ka probleemidest.
Pilk tuleb hoida terav ja vaim värske, see on targaks kodanikuks olemise paratamatu eeldus. Eeldus, et olla kaitstud mistahes tüssamise vastu. Visioone tuleb jagada ja need peavad olema samas nii nähtavad kui korrigeeritavad, eks ikka selleks, et ei tekiks vääriti hinnatud riske.
Soovitused
Et vältida tagantjärele tarkust väärtuste hindamisel ja valestihindamisel, nõua, et rahvaesindajad võimaldaksid rahval muuta oma otsuseid mitte ainult korralistel valimistel, vaid siis, kui selleks on vajadus ja tahe. Vali neid, kes lubavad sisulisi ja võimu jaoks siduvaid rahvahääletusi. Ka selliseid, kus valijad saaksid volikogu otsuseid muuta. Kogemus ütleb, et ajakirjanduse, reklaamide ja muu sellise mõjul me hindame väärtusi nihestunult ning parim ravi selle vastu pole loomulikult mitte tsensuur, vaid rohkem vabadusi. Toeta otsedemokraatiat: kodanike vabadust ja võimalust sekkuda esinduskogu töösse siis, kui see vajalikuks osutub.
Panusta väärtustele, mis kestavad üle aegade. Vali nii, et su valik annaks aega, mitte ei võtaks seda sinult ja su lähedastelt. Kui ei ole selliseid valitavaid, siis saa ise valitavaks. Osale valimisliidus. Kui sellist, mis siintoodud mõtteid kannaks ja toetaks, pole, siis kutsu see ellu. Üksikkandidaadi tähenduses toimivadki just kohalikud valimisliidud ja seda nii oma plaanide kui rahva toetusega. Räägi sellest oma tuttavate ja mõttekaaslastega, looge tervikpilt ja tegutsege. Vaatamata oma senisele kogemusele ja vaatamata sellele, mida te olete seni arvanud ühistegevusest ning poliitilisest tegevusest.
On terve rida pettepilte, mis panevad meie väärtuste hindamise mehhanismid proovile. Nii, nagu on pettepildiks ka avatud rahakott, milles on kadunud kinopilet. Kohalik poliitika ei ole räpane ning oma juurtes kriminaalseks kalduv, vaid see on ainus võimalus vahetult oma vahetu heaoluga tegelda. Asju tuleb ja saab ajada emotsionaalselt rõõmsana ning entusiastlikuna. Kui seda artikli kirjutades sõnapaariga “rõõmus poliitik” „googeldasin”, sain vastuseks: “Otsing “rõõmus poliitik” ei andnud tulemusi”.
See artikkel on siis esimene, mis võimaldab sellele sõnapaarile arvutis vaste leida. Tehkem nii, et neid vastuseid oleks rohkem. Kohe päris palju rohkem. Et see rõõm tuleks tarkadest otsustest ja valikutest.
Tarkade kodanike aeg on käes. Head otsused sünnivad arukalt ja ühiselt tegutsedes. Valimised ei ole loterii, vaid meie eluolu ja ajakasutust otseselt mõjutav ühistegeline toiming. Paneme siis sedapuhku selle toimingu sisse lisaks iidsele tarkusele ka nooremat ja uuemat. Näiteks kasvõi seda, mida rääkis meile Daniel Bernoulli.
iii
MAREK STRANDBERG, Erakond Eestimaa Rohelised
