Kui kellelegi on jäänud mulje, et omavalitsuste ja lastevanemate huvid lähevad vastamisi, siis see on selge vale. Volikogudes istuvad ju ka enamasti lapsevanemad. Ja vanema huvides on, et kool hästi toimiks ning valla- või linnavalitsus suudaks edukalt majandada. Niisiis on meil ühised huvid.
Lapsevanemad on abiks, mitte nuhtluseks
Küll aga võib mõista omavalitsuste muret, kui uuest kooliseaduse eelnõust kipub jääma mulje, et nüüd hakkab hoolekogu kurja omavalitsuse üle valvama, et see mingit poliitikat ei teeks. Omavalitsused on koole majandanud üle kümne aasta ja katastroofi ju pole. Aga ega sedagi ei või öelda, et asjad väga hästi oleks. Lapsi jääb üha vähemaks, paljud koolid lagunevad, nii mõnestki koolist saab kehva hariduse, õpetajaid on raske leida jne.
Mina usun hoolekogudesse juhul, kui nii omavalitsejad, lastevanemad kui ka riigi haridusametnikud näevad neid kui omavalitsuse partnereid, mitte konkurente või vaenlasi. Kui koolis on tugev, tubli tahtega ja positiivselt meelestatud hoolekogu, siis on volikogul sellest palju abi ? hoolekogu keskendub kooli probleemidele ja tegeleb nendega ehk sisulisemalt, kui volikogu endale kõige muu keskel lubada saab.
Kinnituseks: erakoolide omanikud kiidavad oma tegusaid hoolekogusid ja lubavad neil tegutseda rohkemgi, kui seadus ette näeb.
Direktori valime koos
Lastevanemate Liidu arvates võiks kooli direktori valimine olla üksnes hoolekogu ülesanne. Eks leidub praegu ka selliseid volikogusid, kes näevad direktoriametis kompvekki, mida jagada poliitiliste teenete eest.
Mina usun küll, et direktoreid valitakse eelkõige pädevuse põhjal. Ja ma natuke kardan olukorda, kus direktorikandidaat peab hakkama hoolekogus kampaaniat korraldama või püüdma vanematele ekstra meele järele olla. See poleks ju ka palju parem kui poliitiline määramine.
Leppisime kokku, et nii omavalitsusi kui lastevanemaid võiks rahuldada nn kirik keset küla: direktor valitakse konsensuslikult, st nii omavalitsusele kui hoolekogule jääb vetoõigus. Sellega suudame välistada ilmselgelt halvad ja kallutatud kandidaadid, aga samas väldime võimalikku patiseisu.
Mina ei näe mingit probleemi ka selles, kui lapsevanemad saavad osaleda kooli põhimääruse, arengukava, õppekava, eelarve jms koostamisel. Hoolekogu tuleks neisse protsessidesse aktiivselt kaasata, mitte ainult küsida formaalset ?arvamust?. Sel juhul võib tekkida sünergia, sest ka lapsevanemad on omal alal spetsialistid.
Aga lõplik otsus peaks ikkagi jääma omavalitsuse kätte, sest tema ju vastutab, et kool püsiks ning vald või linn ei läheks pankrotti.
Loll hoolekogus, loll ka volikogus
Põhiliselt tabab kriitika hoolekogusid seepärast, et mõnel pool istuvad ebakompetentsed või hoolekogu tegevust segavad inimesed. No mis ma oskan öelda ? loll jääb lolliks, kus ta ka ei istuks.
Ka volikogudes leidub ebakompetentseid inimesi, aga keegi vist ei kahtle, et mõnest tõrvatilgast hoolimata püüavad volikogude liikmed siiralt kodukandi elu edendada ja enamasti saavad sellega ka hakkama. Ja need tõrvatilgad on pigem keerulised isiksused, mitte halvad või pahatahtlikud inimesed. Eks hoolekogudes ole samamoodi.
Arvan aga nõnda, et iga inimene peaks tahtma targemaks saada. Edumeelsed volikogud püüavad oma liikmeid jõudumööda koolitada. Sedasama tuleks teha hoolekogudega, aga mitte kooli niigi napi raha eest. Seda tahaksin küll, et riik näeks hoolekogude harimiseks raha ette, sest targast hoolekogust on omavalitsusel ainult kasu. Kokkuvõttes võidavad meie lapsed ja see on kõige tähtsam.
Kurmet Müürsepp,
Eesti Maaomavalitsuste Liidu esimees
