“Saab öelda, et tulime oma põhikirjaliste kohustuste ja ülesannete täitmisega toime ning 2007. aasta oli meil küllalt edukas. Suutsime viia läbi mitmeid teabe-õppepäevi maakonna kõigis kolmes linnas ning Palamusel, Sadalas, Tormas, Laiusel ja teistes suuremates keskustes. Rahval on selliste infopäevade vastu üsna suur huvi ja ka probleeme on küllaltki palju. Seoses kaupade ja teenuste hindade märgatava tõusuga on kindlasti rohkem ka küsimusi ja probleeme, mis vajavad lahtimõtestamist ja lahendamist,” tutvustas tarbijakaitseühingu juhatuse esimees Heino Ilves Jõgevamaa tarbijakaitsjate tegemisi.
Jõgevamaa Tarbijakaitse Ühing on mittetulundusühing, ettevõtjatest ja poliitilistest erakondadest sõltumatu Eesti Tarbijakaitse Liidu (ETL) liige. Kui 2005. aasta märtsis likvideeriti Jõgevamaal riikliku tarbijakaitse inspektori ametikoht, jäi kogu maakonnas sellesisuline töö põhiliselt ühingu kanda. Seoses töökoormuse tunduva suurenemisega tekkis vajadus moodustada lisaks juhatuse esimehele ka sekretär-nõustaja ametikoht. Leiti, et selleks sobib ühingu kauaaegne liige, kõrgemat juriidilist haridust omav Rein Toom.
Koostöös omavalitsustega korraldatud tarbijakaitsealased üritused on olnud üsna rahvarohked. Õige paljud on saanud oma küsimustele ammendava vastuse ja nii mõnigi pretensioon leidis lahenduse. “Peamiselt on pretensioonid seondunud kaubanduse ja kaupade kvaliteediga. Rohkesti on olmetehnika ja elektroonikatoodete ning jalatsitega seotud probleeme, teenuste osas teeb rahvale kõige rohkem muret vee, kütte ja kanalisatsiooniga seonduv. Õige mitmeid kirjalikke päringuid on tehtud autoteeninduse ning olmetehnika ja mobiiltelefonide garantiiremondi valdkonnas. Kuigi kaupleja või teenuse osutaja on kohustatud andma tarbijale enne kauba omandamist või teenuse osutamist teavet toote päritolu, tootja, koostise, omaduste, kasutamistingimuste, garantii ja kauba või teenuste suhtes pretensiooni esitamise võimaluse kohta, on siiski õigem enne ostmist kauba või teenuse kvaliteedis veenduda kui hiljem kauplejaga vaielda. Vaatamata sellele, et tihtipeale on lepingud paljusõnalised ning tarbija jaoks just olulisem osa nõnda väikeses kirjas, et seda on üsna raske lugeda, tuleb enne ükskõik millisele lepingule alla kirjutamist see alati põhjalikult läbi lugeda,” soovitas tarbijakaitsja Rein Toom.
Uuring näitas, et tarbijad on rahul
ETLi initsiatiivil ja toetusel tegid ühingu liikmed mullu kolm tarbijakaitse teemalist uuringut. Aasta alguses uuriti Jõgevamaa linnades ja valdades, kuidas ollakse rahul toodete märgistamisega ja kuidas suhtutakse Euro kasutuselevõtmisse Eestis.
Novembris-detsembris oli küsitluse eesmärgiks selgitada tavatarbija huve, harjumusi, teadlikkust ning saada ülevaade kaubanduse ja teeninduse hetkeolukorrast maakonnas.
“Uuringu kõige üllatavam tulemus oli see, et 96 protsenti tarbijatest olid kaubanduse ja teeninduse üldise olukorraga maakonnas rahul. Märgiti, et toidukaupu on piisavalt, napib aga tööstuskaupu, seda just jalatsite ja riiete osas. Ostude tegemisel pidas 78 protsenti vastanutest kõige olulisemaka kauba hinda ja kvaliteeti, noored tarbijad eelistasid aga tuntud kaubamärki.
Vähem kui kümnendik küsitletutest pööras tähelepanu toote pakendile, kalorsusele ja reklaamile. Klienditeenindust peeti üldiselt rahuldavaks, kuigi esines pretensioone, mida põhjustasid konfliktsed teenindajad. Probleemideks olid müüja ebaviisakas käitumine, hinnavahe müügisaalis ja kassas, müüjate ebakompetentsus kaupade tundmisel, pikad kassajärjekorrad tipptundidel, aegunud toidukaup jm.
Erilist nurinat pälvis kauba pakendil olev väike kiri, mis ei ole loetav. Alkohoolsete jookide ja tubakasaaduste senine müügipoliitika rahuldas 64 protsenti küsitletuist. Eitavalt vastanud pidasid vajalikuks piirata nende kaupade müügiaega ja kohti, lõpetada reklaam ja viia alkoholi müük bensiinijaamadest välja,” tegi tarbijakaitse ühingu juht Heino Ilves viimatisest küsitlusest lühiülevaate. Praegu on ETLil teoksil tehniliselt keerukate kodumasinate ja aparaatide kasutusjuhendite uuring, mis hõlmab ka Jõgevamaad.
“Saame öelda, et tarbija teadlikkus oma õigustest on viimasel aja tunduvalt kasvanud ja kasvanud on ka meie töövaldkond. Kaugeltki kõike pole tehtud veel nii nagu seda nõuab hiljuti jõustunud tarbijakaitseseaduse muudatus ja jäätmeseadus. Kerkinud on mitmeid probleeme, mida tuleb koos omavalitsuste, keskkonnateenistuse jt ametkondadega lahendada. Üsna paljude teadlikkus pole veel jõudnud selleni, et oma prügi tuleb sorteerida. Teisalt on aga liiga palju ühelt individuaalelamu omanikult kohe nõuda, et tal oleks maja ees neli-viis prügikasti või kotti,” arutlesid tarbijakaitsjad.
Jõgevamaa tarbijakaitsjatelt saab nõu küsida esmaspäeviti, neljapäeviti ja reedeti. Peale selle nõustatakse tarbijaid kahel päeval kuus Põltsamaa linnas ja Jõgeva vallas. Käimas on läbirääkimised, et nõustaja hakkaks käima ka Mustvees.
Seadus keelas ebaausad kauplemisvõtted
Mullu 12. detsembrist hakkas kehtima tarbijakaitseseaduse muudatus, mis keelab kasutada ebaausaid kauplemisvõtteid. Seaduses on kehtestatud kriteeriumid, mille järgi kauplemisvõtet hinnatakse ning loetletud on need ebaausad võtted, mis on alati keelatud. Eelkõige ei tohi kasutada eksitavaid kauplemisvõtteid, millega edastatakse tarbijale valeinfot või antakse õiget infot viisil, mis võib teda eksitada, sest see on ebaselge, arusaamatu või mitmeti mõistetav. Samuti ei tohi jätta tarbijale esitamata sellist olulist infot, mille teadmine on talle vajalik ja aitaks tal oma ostuotsust teha. Seejuures peetakse silmas teavet kauba või teenuse peamiste omaduste ja hinna või hinnaeelise kohta, samuti kauba kasutamisega seonduva hoolduse ja varuosade, aga ka tarbija õiguste kohta, sealhulgas õigus asja ümbervahetamisele või selle hinna hüvitamisele.
Samuti keelab seadus kasutada agressiivseid kauplemisvõtteid, millega piiratakse tarbija valikuvabadust. Seega ei tohi kaupmees ostjat ahistada teda liigselt mõjutades või sundides kaupa või teenust ostma. Keelatud on näiteks mulje loomine, et tarbija ei saa enne lepingu sõlmimist lahkuda, samuti järjekindlate ja soovimatute pakkumiste tegemine telefoni, e-posti või faksi teel, tasu nõudmine tarbijale saadetud tellimata kauba eest jms.
ARDI KIVIMETS
