Kiige ehituseks taotleti raha Kohaliku Omaalgatuse Programmist, omaosalusega toetas ettevõtmist ka Pajusi vald. Korraliku külakiige ehitasid valmis Tapiku-kandi mehed ja poisid.
Külapäeval osales kokku umbes 150 Tapiku ja ümberkaudsete külade elanikku, selleks päevaks sõitsid kohale ka endised külaelanikud ning oli ka külalisi.
Päeva aitasid huvitavamaks muuta proua Pürst alias Laine Kondas, kes humoorikaid lugusid pajatas, samuti Pisisaare line-tantsijad ning Aidu meeskvartett ning Aidu segaansambel Esta Väljaru juhendamisel. Päeva juhtis Marge Tiku, kes elab küll sama valla Pisisaare külas, kuid hingelähedane on talle ka Tapiku-kant, ta kuulub isegi Tapiku Külaseltsingu juhatusse.
Kiik avati vanade rituaalidega
Pärast seda, kui lint, millest iga külaelanik endale mälestuseks tükikese sai, läbi oli lõigatud, lubati esimesena kiigele neiud ja tüdrukud. Kiigelaulu saatel, mille sõnade autoriks Tapiku raamatukogu juhataja ja külaseltsingu juhatuse liige Virve Etulaid, sai kiik nii-öelda sisse õnnistatud.
Pärast avamist leidis kiik ka kohe laialdast kasutamist. Oma kiige vajalikkuses olid ühel meelel nii noored kui keskealised külaelanikud, kes kiigu vabanedes sellele kohe hoo sisse andsid.
Lisaks kauaaegsele Pajusi vallavanemale Heldur Läänele, kes praegu Jõgeva linnapea ametit peab, ning vallavanema kohusetäitjale Reet Alevile oli külapäevale tervitusi tooma tulnud ka Riigikogu liige Margi Ein. Temagi juured on Tapikul: sellest külast on pärit tema vanavanemad. Margi Ein rõõmustas, et ilusa ilmaga on külapäevale palju rahvast tulnud. ?On tore, et küla praegused ja endised elanikud vähemalt kord aastas kokku saavad,? ütles Ein, kes oli külale kaasa võtnud ka kingituse ? raamatukogule raamatuid ning roosiistiku.
Veerandsada aastat Tapikul elanud Tarmo Liias, kes samuti kiige saamisloos osaline oli, jäi tagasihoidlikuks ja mainis, et eks ta natuke ikka aitas, aga tema roll ei olnud teab mis suur.. Tarmo Liias on taluperemees, kasvatab põhiliselt köögivilja ja teravilja. Tema sõnul tasub talupidamine ära küll. Ise on ta külaeluga rahul, suurde linna kolida ei ole plaanis.
Tapikul ürgne elujõud
Üldse elab Tapikul sadakond inimest. Külas ei ole kauplust, mõned korrad nädalas käib kauplusauto ning ka buss käib vaid kooliajal, muul ajal vaatab igaüks ise, kuidas liikuda saab.
Pikaaegse Pajusi vallavanema Heldur Lääne sõnul oli mõned aastad tagasi Tapiku küla võrreldes teiste küladega üsna lootusetus seisus, siis nüüd on külaelu tõusuteel. “Tapiku külas on mingi ürgne elujõud,” ütles Lääne.
Lääne sõnul on vahel ka konservatiivsus väärtus. Vallal ei tasu vägisi küladele hinge sissepuhumisega kiirustada. Tuleb ise kohal käia, inimestega rääkida, kuulata nende mõtteid ja ideid ning vastavalt sellele tegutseda ning aidata.
Mõned kilomeetrid Tapikust eemal Kauru külas asuva Suureaia talu perenaine ning Tapiku Külaseltsingu juhatuse liige Sirje Ali oli valmis keetnud maitsva supi, mida ta heldelt tasuta kõigile soovijatele jagas. Suureaia talu on üks Jõgevamaa suuremaid piimatootmistalusid, kus on 110-pealine veisekari. Taluperenainegi leidis, et Tapiku külaelu edeneb, kuigi vaikselt.
Tapiku külaelu aktivist Virve Etulaid avaldas veendumust, et külapäevade korraldamine on kindlasti vajalik nagu ka külaplatsi olemasolu. See aitab külal elus püsida.
Tapiku raamatukogu oli Pajusi vallas esimene, mis korda tehti. Hubases raamatukogus, kus on praegu umbes 120 lugejat, on ka internetiühendus ja kaks arvutit. Peamiselt on arvutikasutajad noored. Korrastatud on ka maja teist osa, kus lapsed käivad Virve juhendusel meisterdamas ning ka lihtsalt aega veetmas. Pidevalt töötab meisterdamisring kord nädalas, kuid suveajal saavad noored ka tihedamini koos käia. Kui raamatukogu juhataja hommikul tööle tuleb, teeb ta ukse noortele lahti ja laseb neil tegutseda. Külapäevalised said muu hulgas ka lastetööde näitusega tutvuda.
Lapsed ja noored on abiks olnud ka raamatukogu ümber paikneva külaplatsi ja pargi rajamisel ja korrashoidmisel.
EVA KLAAS
