Tallinnas peeti kaks nädalat tagasi XIX tantsupidu “Puudutus”. Publik tänas ja kiitis ilusa peo eest eelkõige tantsijaid, tantsuõpetajaid ja lavastugruppi, ent tegelikult poleks pidu saanud toimuda, kui nende selja taga poleks olnud tublisid taustajõude, sealhulgas tantsupeo korraldusjuhti Andi Einastet.
Andi Einaste on pidanud Jõgeval nii kehalise kasvatuse õpetaja, abilinnapea kui ka maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja kohusetäitja ametit. Ent suurema osa oma teadlikust elust on ta olnud seotud ka rahvatantsuga. Ta on kuulunud tervelt kuue noorte ja “suure” tantsupeo lavastusmeeskonda — kas üldjuhi assistendi või üldjuhina. Seekord tegi Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juhataja Aet Maatee talle ettepaneku võtta enda peale korraldusjuhi amet.
“Pakkumine oli mõnevõrra ootamatu, aga julgesin selle siiski vastu võtta,” ütles Andi Einaste. “Tagantjärele võin aga öelda, et varasem lavastusmeeskonnas kaasalöömine tuli mulle korraldusjuhi töös kõvasti kasuks: tänu sellele oskasin ma paremini aru saada liigijuhtide ja tantsijate soovidest.”
Ehkki mõningaid sihtasutuse antud ülesandeid tuli täita ka varem, algas Andi Einaste ametlik lepinguline korraldusjuhi töö detsembris. Lühidalt öeldes tuli tal tagada see, et tantsupeoga seotud loomeinimesed oma loomingut väljakul näidata saaksid ja ka publik end kontsertide ajal hästi tunneks. Selleks tuli läbi viia terve rida riigihankeid.
Piletimüügihange oli üks esimesi: see tuli teha jaanuaris, sest veebruaris läksid piletid juba müüki. Siis tulid järjest helitehnilise ja valgustehnilise teeninduse hange, liikluskorraldus- ja parkimishange, tualetimajanduse ja prügimajanduse hange, turvahange jne. Osa hankeid puudutasid ainult Kalevi staadioni, kus toimus tantsupidu, osa aga ka Lauluväljakut.
Tuli jalgratast leiutada
“Väiksemaid, ostumenetlusega hankeid oli kümmekond, suuremaid, 10 000-40 000 eurose mahuga hankeid viis-kuus,” ütles Andi Einaste. “Kahe hanke, tualetimajanduse ja prügimajanduse hanke puhul olin komisjoni esimees, ent osaleda tuli ka teiste hangete ettevalmistamisel ja läbiviimisel. Nendesse ettevõtmistesse oli meil õnneks kaasatud ka kogenud ekspert, ent jalgratta leiutamist oli esimest korda korraldusjuhi ülesandeid täites siiski palju.”
Juba möödunud aasta novembris asus Andi sõlmima eelkokkuleppeid harjutusväljakute kasutamise asjus. Et tantsupeol osales üheksa erinevat rühmaliiki, tuli leida ka üheksa sobiva suurusega harjutusväljakut. Seejärel algasid juba läbirääkimised Kalevi staadioni peoks kasutamise asjus. Einaste sõnul kujunes koostöö spordiseltsi Kalev juhatuse liikme Aleksander Tammerti ja staadionijuhi Kuldar Pajulaga vägagi konstruktiivseks. Tavainimene ja isegi tantsija ei oska hingestki aimata, milliseid eeltöid on tegelikult vaja selleks, et Kalevi staadionil tantsupidu pidada saaks. Näiteks tuli peo ajaks eemaldada jalgpalliväravate alused kõrgendatud muruosad ning asendada need ajutiselt kunstmuruga. Ka kuulitõukesektor tuli kunstmuruga katta. Lisaks sellele eemaldati seekord tribüüni trepikäikude kohalt staadioni metallpiire, nii et tantsijad pääsesid treppidelt otse staadioni pinnale.
“Kõigi eelmiste Kalevi staadionil peetud tantsupidude ajaks ehitati üle metallpiirde viivad puitsillad, ent nendel turnimine oli ohtlik ja võttis aega. Nüüd oli tantsijate väljakule liikumine tunduvalt kiirem ja sujuvam,” ütles Andi Einaste ja tunnistas, et selle igiammuse probleemi äralahendamise üle on ta tõesti uhke.
Tuhat pisiasja
“Suur pidu koosneb tegelikult tuhandest pisiasjast. Isegi siis, kui ma tantsupeo lavastusmeeskonnas kaasa lõin ja asju justkui üsna lähedalt nägin, ei suutnud ma hoomata kümnendikkugi sellest, mida teevad taustajõud, et pidu toimuda saaks,” ütles Andi Einaste.
Tantsupeo korraldusjuhi ametit vastu võttes olid tema suurimad hirmud seotud sellega, et ta võib teadmatusest mõne asja kahe silma vahele jätta ning et ajal, mil 10 000 tantsijat juba väljakul on, võib sellest kasvada suur probleem, mis kogu protsessi seiskab. Tegelikult sujusid kõik asjad plaanipäraselt. Ühe väikese ehmatuse pidi korraldusjuht küll üle elama: siis, kui selgus, et Kalevi spordihall, kus toimus tantsijate toitlustamine, oli jäänud varustamata kasutatud ühekordsete nõude jaoks mõeldud prügikastidega ehk täpsemalt prügikottide ja kotihoidjatega. Suur prügikonteiner oli õues olemas, aga n-ö vahelüli laua ja konteineri vahel oli puudu.
“Aga see näpukas jäi eelkõige mu enda teada, sest avastasin selle ise enne, kui see probleemiks jõudis tõusta. Ning head koostööpartnerid, firma ToiToi ja kaitseliitlastest toitlustajad aitasid vea kiiresti parandada,” ütles Andi Einaste. “Panin enda jaoks maha sellise orientiiri, et kui mind tantsupeo nädalal ei märgata, siis olen oma töö hästi teinud. Ja ega mind eriti ei märgatud küll. Esimese, reedese tantsupeokontserdi ajaks julgesin igatahes telefoni välja lülitada ja rahulikult etendust vaadata.”
Mis telefoni puutub, siis tavaliselt saab Andi sellega ühe laadimisega rääkida kolm-neli päeva, ent peonädala paaril päeval sai selle aku tühjaks juba esimese päeva pärastlõunaks. “Võin öelda, et detsembrist maini pakkus korraldusjuhi amet mulle ühe täistöökoha koormust, juunis ja peonädalal meenutas see aga kahe või koguni kolme kohaga töötamist,” sõnas Andi Einaste. “Tore, et närvid siiski vastu pidasid, sest rahuliku meele ja naeratava näoga tegutsedes leiavad probleemid alati parema ja kiirema lahenduse.”
Peonädalal oli Andile mitmete asjade korraldamisel abiks viiest-kuuest agarast naisest koosnev tantsupeo staap, mida juhtis tunnustatud tantsujuht Erika Põlendik. Suureks toeks oli ka väljakute märgistamise meeskond eesotsas paari eelmise tantsupeo korraldusjuhi Mart Saarega. Pooleteise nädala jooksul tegutses Andi kõrval ka tema parem käsi ehk korraldusjuhi abi. Selleks oli Andi vanem tütar Virgi Roop, põhiametilt Tallinna Gustav Adolfi gümnaasiumi füüsikaõpetaja.
Küsimusele, kas tal hing peo ajal ei kripeldanud sellepärast, et kõrge kunsti asemel, piltlikult öeldes, tualeti- ja prügimajandusega tuli tegelda, vastas Andi, et natuke võib-olla kripeldas, aga samas on ta väga rõõmus korraldusjuhi ametis saadud kogemuste, eriti riigihangete alal omandatud kogemuste üle. Need kuluvad talle ilmselt marjaks ära tema uues ametis: tänavuse aasta 12. maist on ta nimelt Saku abivallavanem.
“Õnneks leppis mu uus tööandja sellega, et olen tantsupeoni tööl vaid poole koormusega. Selle nädala algusest, st 14. juulist olen aga ametis juba täiskohaga,” ütles Andi Einaste.
Umbes 9000 elanikuga Saku vallas on tema kureerida sotsiaaltöö, hariduse, kultuuri, noorsootöö ja spordi alased küsimused ehk enam-vähem samad teemad, millega ta tegeles omal ajal Jõgeva linnavalitsuses.
Haridusprobleemid on Tallinna lähedases Saku vallas muidugi hoopis teistsugused kui Jõgevamaal ja mitmel pool mujal: seal pole vaja mitte lasteaedu ja koole sulgeda, vaid neid juurde ehitada. Saku koolile planeeritaksegi juurdeehitust ja lasteaiarühmadele kohendatakse valla hoonetesse uusi ruume. Praegu pole Harjumaal ka veel ära otsustatud, kuhu tulevad riigigümnaasiumid. Saku on üks omavalitsus, mis sellise kooli asukohaks kandideerib.
Pole võõras koht
Saku pole Andi Einastele ammu enam võõras koht: koos abikaasa Siiriga soetasid nad sinna korteri juba 11 aastat tagasi. Ettevõtluskonsultandi ametit pidav Siiri asus nimelt 2001. aastal tööle Tallinnasse ning üürikorteri pidamine osutus pikas plaanis mõttetuks. Jõgeva korter on Einaste perel siiski veel alles ning sellest ei kavatse nad nüüdki loobuda. Jõgeval elab ju Siiri ema ja sestap on neil siin käimist siiski veel küll.
Jõgeval jõudis Andi Einaste päris palju ära teha ka tantsu vallas. Kui nad koos Siiriga 1985. aastal siia tööle tulid, läksid nad tantsima Jõgeva KEKi ehk kolhooside ehituskontori segarahvatantsurühma. Aasta pärast pakkus rühma toonane juhendaja Harry Tarve, et nemad, Tartu ülikooli rahvakunstiansambli kogemusega tantsijad, võiksid rühma temalt üle võtta. Nii saidki Andist ja Siirist kõnealuse rühma juhendajad ning Andi jäi selle töö peale 1999. aastani. 1990. aastate alguses sai KEKi segarühmast Kaaratsimi nime kandev vabade kodanike ühendus ehk tänapäeva mõistes mittetulundusühing: iseseisva juriidilise isiku tekitamine oli vajalik selleks, et laguneval KEKil oleks kellelegi üle anda rahvarõivad ja muu tantsurühmaga seotud vara.
“Olime kui mitte Eestis, siis vähemasti Jõgevamaal esimene sellise muutuse läbi teinud isetegevuskollektiiv,” meenutas Andi Einaste.
1988. aastal lõi ta noorte tantsurühma Jõgeva 2. keskkooli ehk hilisemasse ühisgümnaasiumi ning võitis koos abikaasa Siiriga “Tuljaku” üleriigilise võistutantsimise soolopaaridele. Vahepeal, kui Andi kümmekond aastat direktorina Rakke gümnaasiumi juhtis, võttis ta pooleteiseks aastaks juhendada ka sealse kohaliku naisrühma.
“Minu tantsualased teadmised ja oskused pärinevad eelkõige ülikooli rahvakunstiansambli ajast ja nende eest olen tänu võlgu ansambli tollasele juhile Henn Tiivelile,” ütles Andi Einaste. “Kui kehakultuuriõpingute kõrvalt tõsiselt rahvatantsuga tegelema hakkasin, paranes mu kaugushüppe tulemus aastaga terve meetri võrra, sest tantsu juures on palju päkal liikumisi.”
Andi Einaste on tantsinud ka Eesti Tantsujuhtide Rahvatantsurühmas, praegu on ta aga üks Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi mentoreid. Üks teema, millest ta mitmes maakonnas rääkimas on käinud, on tantsujuhi eetika. Kirjapandud seadusi selle kohta pole, küll aga toimivad paljud kirjutamata seadused. Ning neid tasub meelde tuletada, sest nii tantsijate kui ka tantsujuhtide seltskond uueneb pidevalt.
Küsimusele, kas ta oleks veel nõus tantsupeo korraldusjuhi ameti vastu võtma, kui seda pakutaks, vastas Andi Einaste, et seda küsimust on talt juba korra küsitud, ent ta ei tea veel, kuidas sellele vastata.
“Ühest küljest on mul nüüd olemas kogemus, mis tööd oluliselt lihtsustab, teisalt tean hästi, et teise töö kõrvalt pole korraldusjuhi ametit vähemasti viimase peoeelse poolaasta jooksul võimalik pidada,” sõnas Einaste.
Andi Einaste elukäik
Sündinud 22. augustil 1963 Tartumaal Kallastel
Lõpetanud 1981 J. Liivi nimelise Alatskivi keskkooli ja 1985 Tartu ülikooli kehakultuuriteaduskonna suusaspordi õpetaja-treeneri kvalifikatsiooniga
1985-1991 Jõgeva 2. keskkooli õpetaja
1989-1991 ametkonnavälise valvekeskuse töötaja
1991-1993 Eesti Maapanga Jõgeva osakonna töötaja
1993 ASi Ülane juhatuse liige
1994-1996 ASi Ansiko tegevdirektor
1996-1999 Jõgeva abilinnapea
2000-2010 Rakke gümnaasiumi direktor
2010-2012 Jõgeva maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja kt
2012-2014 Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse lepinguline partner
Alates 12. maist 2014 Saku abivallavanem
Olnud 1993., 2007. ja 2011. a noorte tantsupeo ning 1994., 2004. ja 2009. a tantsupeo lavastusmeeskonna liige ja 2014. aasta tantsupeo “Puudutus” korraldusjuht.
On 2008. aastast Eesti Laulu-ja Tantsupeo SA nõukogu liige
Perekond: abikaasa Siiri ning tütred Virgi (1988) ja Ingi (1991)
i
RIINA MÄGI
