“Kaalumisel oli ka teine peopaik ? Laiuse linnusevaremed ?, ent kuna pidu korraldama valiti sama meeskond, kelle eestvedamisel said teoks ka 2002. ja 2003. aastal Palal peetud tantsupeod, otsustasime ka paika mitte muuta,” ütles peo lavastusgruppi juhtiv Meljo Kaaviste. “Palal on olemas hea infrastruktuur: staadioni kõrval on koolimaja, kus tantsijad riideid vahetada ja oma asju hoida saavad ning kus neid ka toitlustatakse.”
Peo lavastusgruppi kuuluvad peale Meljo Kaaviste veel Pala Põhikooli direktor ja mitme tantsurühma juhendaja Malle Weinrauch ning Jõgeva Gümnaasiumi õpetaja ja tantsujuht Vivian Paaksi, peo korraldustoimkonda juhib maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna peaspetsialist Maie Puusepp.
?Me ei nimeta pidu rahvatantsupeoks ja ka osalema ootame mitmesugust tantsu harrastavaid rühmi, sealhulgas näiteks line-tantsijaid ja liikumisrühmi,? ütles Meljo Kaaviste.
Kuna kõiki rühmaliike hõlmavaid üleriigilisi tantsupidusid tuleval aastal pole, olid lavastusgrupil repertuaari valimisel üsna vabad käed.
?Otsisime inspiratsiooni minevikust ning võtsime kavva ka mõned spordiseltsi Kalev tuleva-aastasel võimlemispeol ja ületuleva-aastasel üleriigilisel koolinoorte tantsupeol esitamisele tulevad palad,” ütles Meljo Kaaviste. “Väga tuntud tantse sellel peol palju ei ole, nii et kava kujuneb kindlasti üllatusterohkeks.”
Reeglid leebemad
Uudiseks on seekord ka see, et tantsud pole kindlatele rühmaliikidele suunatud. On iga tantsujuhi ja rühma enda otsustada, missuguseid tantse nad tantsida tahavad ja missugused suudavad ära õppida. Lasterühmade valikuvõimalusi laiendab selline süsteem tunduvalt.
“Ja ingliskad ongi näiteks sellised tantsud, mida on tantsinud mehed-naised paaris, aga ka naised isekeskis,” ütles Meljo Kaaviste. “Kui on selgunud, kes missuguseid tantse tantsivad, saame lavastada kõik tantsud täpselt nii, nagu vaja. Selline paindlikkus võimaldab maakondlikul tantsupeol kehtestada leebemad reeglid ka rühmade koosseisu suhtes: kui suurtel pidudel peab näiteks segarühmas olema kaheksa paari, siis sellele peole võib tulla suvalise arvu paaridega.”
Line-tantsud otsustati peo kavva võtta sellepärast, et seda liiki tantsu harrastamine on maakonnas jõudsasti levinud. Natuke keeruliseks teeb peokava koostamise asjaolu, et paljud line-tantsijad teevad kaasa ka naisrahvatantsurühmas. Järelikult ei tohi naisrühmi ja line-tantsijaid järjestikku esinema panna, sest osa naisi peavad saama vahepeal riideid vahetada. Line-tantsud seab platsile Palamuse Gümnaasiumi õpetaja Sirje Kiis.
Mis peo tunnusmeloodiasse, Arne Oidi laulu “Mis värvi on armastus?” puutub, siis sellele on liikumise seadnud Meljo Kaaviste ise.
Pole veel hilja
Maakondlikule tantsupeole registreerimine lõppes küll juba detsembri alguses ja üks ühine tantsuõppuski on juba toimunud, ent Meljo arvates pole neil, kes end registreerimata jätsid ja nüüd seda kahetsevad, veel hilja asja parandada.
?Nii need, kes otsustamisega hilja peale jäid, kui ka need, kes peost varem üldse kuulnud polnud, aga siiski tulla tahaksid, võivad kas minu või Maie Puusepaga ühendust võtta,? ütles Meljo Kaaviste. ?Praegu pole veel lootusetult hilja liituda.?
Pala on, teadagi, maakonna ühes servas ja eriti Põltsamaa kandi rahvale kipub see kaugeks jääma. Seepärast on korraldajatel plaanis käima panna bussid, mis nii Põltsamaalt kui ka Jõgevalt huvilised peole tooksid.
?Loodame, et ka omavalitsused peo toimumisega arvestavad ning taidlejate peole ja tagasi toimetamise kulud tuleva aasta eelarvesse sisse planeerivad: siis ei teki kevadel ebameeldivaid üllatusi ja probleeme,? ütles Meljo Kaaviste.
Tema meelest on üldtantsupidude kõrvale ikka ka maakondlikke vaja.
?Need aitavad tantsutraditsioone, eriti rahvatantsutraditsioone hoida,” arvas Meljo. ?Mitmel pool kipuvad rahvatantsurühmad ju ainult enne suuri pidusid koos käima või halvemal juhul sootuks showtantsule üle minema.?
Jõgevamaa tantsupeole oodatakse kõiki 3. juunil kell 16.
RIINA MÄGI