Mõni omavalitsus saab eraldatud rahaga priskelt hakkama, mõnel jääb veel ülegi, et katta ka osa gümnasistide toidukulud. Teadaolevalt mahub koolitoidu maksumus üle Eesti 4.50 ? 15 krooni vahemikku. Seega on vahe mitmekordne. Tõsi. Madalama omahinnaga tuleb toit nendele koolidele, kus töökasvatuse raames osa toiduaineid oma peenramaalt saadakse. Samas, tõesti ei saa eeldada, et Tallinna või Tartu koolistaadionid kartulit ja kaali täis külvatakse.
Kuid mitmekordne hinnavahe ei tule mitte ainult sellest. Elektri hind ja hulk pliidi soojendamiseks ja kokatädi palgad üle Eesti kolm korda ei erine. Nii on omahinna vahe põhjuste galerii hoopis proosalisem.
Korraldavad kohalikud juhid
Pean silmas seda, et lõppude-lõpuks võib ju omavalitsus kui kooli omanik esitada tellimuse minugipoolest ka Tartu peenemale restoranile ja väitagi, et 10 krooniga lapse kohta ei tule kuidagi välja, milline väide on tõenäoliselt korrektne. Kuid omavalitsus võib ka koolitoitlustaja hanke ümber vaadata ja põhjalikult süveneda, milles ikkagi seisnevad ühe või teise toitlustaja konkreetsed kulud.
Pole ju mingi saladus, et kui inimene läheb restorani ja tellib näiteks 100 kroonise prae, siis selle toidu omahind võib olla mitu korda madalam. Nagu on üldteada tõsiasi seegi, et suures potis suppi keetes läheb selle omahind odavamaks, mitte kallimaks. Kaudsed kulud lihtsalt ei kasva,
Seega tasuks enne väljapressimisele asumist omavalitsusjuhtidel kodutöö enne ära teha. Mind küll huvitaks väga näiteks Tartu koolitoitlustaja hinnakalkulatsioonid, kasumimarginaal, ja kõik muu mis lõpphinda mõjutab. Mingil põhjusel selliseid arvutusi linnajuhid avalikustama ei kipu. Kui neid üldse ongi ja kui koolitoitlustaja leidmisekski üldse hanget on tehtud.
Võib-olla tasuks kritiseerimise asemel korra kiigata ka seda, et ega juhtumisi pole tegu ehk parteikaaslase firmaga vmt., kelle kasumi kallale ju tõesti võibki olla raske minna?
Olen kaugel sellest, et väita, et koolitoidu pakkumine peaks ettevõtjale oleme heategevusprojekt. Kuid suurte koguste ja käibe pealt võivad kasumimarginaalid olla oluliselt väikesemad küll kui mõne teise tellimuse puhul. Nii et ikkagi on omavalitsusel teha paljugi, et mahtuda omapoolseid kulusid kandmata riigi poolt eraldatud toetusraha raamesse.
Kui aga tõesti ei mahu, olgu siis põhjuseks kasvõi mõni ülalviidatu, tuleb tõesti omavalitsuse rahakotti pisut kergendada. Kuid kohe kindlasti ei ole sellistel juhtumitel tegemist riigi poolt üle antud kui rahaliselt katmata ülesandega, milles nüüd haridusministrit süüdistatakse.
Riik ei tee omavalitsuste juhtide sõpradele toitlustaja leidmisel nn sõbrapakkumisi. Neid asju korraldavad ikka kohalikud juhid ise. Riigi asi on teha arvutused ja hinnata, millise rahaga on optimaalne hakkama saada. Ja seda on ka antud juhul tehtud.
Seejuures ei saa ma proua Võru linnapeast üldse aru, tema meeskonna palgatõuski on linnarahvale kulukam kui väidetav ülekulu, mis tuleks linnaeelarvest koolitoidule peale maksta. Kuid ehk on ka võimalik Võru linnas, kus keskmine palk on õige madal, kus ruumide rendikulud on väiksed, leida selline toitlustaja, kes siiski mahub etteantud raha sisse. Seejuures toiduratsiooni ja ettenähtud kalorsust vähendamata.
Meie ühine lubadus
Ja mida veel kolleegile Riigikogu rahanduskomisjonist öelda: tasuta koolitoit on Keskerakonna, Rahvaliidu ja Reformierakonna ühises koalitsioonileppes ehk meie ühine lubadus. Eelarvet tehakse ikka koos, või õigemini muidugi tehakse Rahandusministeeriumis ja siis ka rahanduskomisjonis. Kui tegu olnuks üleriigilise probleemiga, siis tulnuks vastavad muudatused eelarveprojekti sisse viia.
Ilmselt aga siiski pole tegu üleriigilise, vaid Tartu-Võru Reformierakonna linnajuhtide probleemiga. Uuest aastast on kõigile põhikooli lastele ette nähtud tasuta koolitoit ja olgu jutul lõpp!
EVELYN SEPP
Riigikogu liige, Keskerakond
