|
Jõgevamaa põldude tänavused teraviljasaagid on eelmise aastaga võrreldes madalamad, paljudes põllumajandusettevõtetes on vilja saadud keskmiselt üle kolme tonni hektarilt. Kuigi rapsisaagid on numbriliselt madalamad, jäävad põllumehed nendega üldiselt rahule. |
Põltsamaa vallas tegutsevas Mällikvere Põllumajandusühistus saadi keskmiseks teraviljasaagiks alla nelja tonni hektarilt. “Meie teraviljasaagid jäid möödunud aastaga võrreldes kümne kuni 20 protsendi võrra väiksemaks. Talinisu andis siiski ligi pool tonni parema saagi kui suvinisu,” ütles ühistu tegevjuht Meelis Kaljuste.
“
Talivili andis parema saagi
Rapsi koristati Mällikveres tänavu kaks tonni hektarilt. “Selle kogusega võib üsna rahule jääda,” ütles Kaljuste, lisades, et rapsil ongi saagikus väiksem kui teraviljadel. Firmas Pajusi ABF saadi teravilja keskmiselt üle kolme tonni hektarilt. Selleski ettevõttes on suurem saak taliviljadel, mida juhataja Lembit Paal põhjendas parema vegetatsiooniperioodiga.
Ta rääkis kavatsusest suurendada taliviljade külvipinda. Pajusi kant on tuntud paeste alade poolest. Lembit Paali sõnul saadi korralikumad saagid nendelt põldudelt, kus paekihil tüsedam mullakiht peal.
Torma valla osaühingu Vaiatu Agri juhataja Andrus Paloots lausus, et neilgi viis saagikuse alla põud. “Nisu saime hektarilt 3, 2 tonni, kusjuures võrreldes 2010. aastaga saagikus vähenes. Otra koristasime aga
Kehvem saak halvendab firma olukorda
Sadala Agro on üks vähestest Jõgevamaa põllumajandusfirmadest, kus kasvatatakse rukist.
“Rukist saime keskmiselt ligi kolm tonni hektarilt, sellise saagiga pole põhjust rahuloluks,” ütles juhataja Ahti Kalde, kinnitades, et tänavune põud andis ennast tugevasti tunda ka Peipsi järve lähedastel põldudel.
Osa käesoleva aasta teravilja- ja rapsisaagist on Jõgevamaa põllumehed juba realiseerinud. “Tulundusühistu Vooremaa Viljakasvatajad kaudu oleme praeguseks turustanud kolm neljandikku teraviljast,” ütles Mällikvere PÜ juhataja Meelis Kaljuste.
“Saagikuse langus halvendab mõistagi põllumajandusfirmade majanduslikku olukorda. Tugevaid tagasilööke siiski usutavasti oodata pole, sest viimasel paaril aastal on püsinud üsna kõrged kokkuostuhinnad. Nisutonni eest on makstud näiteks keskmiselt 175 eurot,” märkis Pajusi ABFi juhataja Lembit Paal.
“Oleme nisu müünud ka aktsiaseltsile Tartu Mill. Ligi 70 protsenti viljast kasutame aga 1500-pealise veisekarja söötmiseks. Meie ettevõtte eesmärk on saada sissetulekuid eelkõige piima tootmisest.”
Üle riigi on keskmine saak mullusest suurem
*Esialgsetel andmetel kasvatati Eestis 2011. aastal teravilja
*15. septembriks oli sellest koristatud 96 protsenti
*Koristatud pinna hektarilt saadi keskmiselt
*Rapsi ja rüpsi kasvatati
*Koristatud oli sellest 15. septembriks 75 protsenti
*Koristatud pinna hektarilt saadi keskmiselt
*Kartulit kasvatati
*Hektarilt saadi keskmiselt
Allikas: Statistikaamet
i
JAAN LUKAS