Kuni 9. oktoobrini püsis õhutemperatuur valdavalt normist madalamana. Porikuu esimesed päevad olid päikesepaistelised, kuid sellega kaasnes ööpäevase temperatuuri suur kõikumine.
i
Kuigi päeval oli sooja 12-14 kraadi, esinesid öökülmad ja keskmine õhutemperatuur ei tõusnud kuni 3. oktoobrini üle 5 kraadi. Edasi läks ilm pilve ja ööd soojenesid. Aeg-ajalt sadas vihma.
Väga soe oli ilm 9.‑13. oktoobrini, kui keskmine õhutemperatuur püsis viie päeva vältel 9-13 kraadi piires, mis on normist 2-5 kraadi võrra kõrgem. Tavapäraselt on ilm nii soe septembri keskpaiku.
Kiired ja järsud ilmamuutused
Oktoobri teisel poolel olid ilmamuutused väga järsud ja kiired. 17. oktoobriks langes keskmine õhutemperatuur nulli piirimaile ja minimaalseks õhutemperatuuriks mõõdeti -4 kraadi. Muld oli pinnalt kahel hommikul järjest mõne sentimeetri sügavuseni külmunud, rohi hallast valge. Külmad ööd intensiivistasid lehtede langemist.
Juba 20. oktoobriks tõusis keskmine õhutemperatuur üle 10 kraadi, kusjuures päeval oli sooja 13 ja öösel 8 kraadi. Soojenemisega kaasnesid vihmasajud.
Kahe päeva pärast taastus selgem ilm ja keskmine õhutemperatuur püsis miinuspoolel nelja päeva vältel. Kõige külmematel öödel (23. ja 24. oktoobril) langes termomeetri näit õhus -7…-8 kraadini, maapinna lähedal mullal ‑8..-9 ja rohul ‑10…-13 kraadini. Muld külmus orasepõldudel ligikaudu 10 cm, madalaks niidetud ristiku all 7 cm ja suure lehestikuga talirüpsipõllul 4 cm sügavuseni. Vegetatsioon katkes. Tiigid kattusid jääga. Põldudelt kadusid künnivareste ja kajakate parved. Tuul viis puudelt viimased lehed.
Kuu lõpus läks ilm soojemaks
27. oktoobrist alates muutus ilm soojaks. Päevased temperatuurid kerkisid kolmel päeval 11…13 kraadini, ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsis kuni 30. oktoobrini 5 kraadist kõrgemana. Muld sulas kiiresti üles. Sulamisele aitas kaasa vihmasadu. Põldudel vahepeal külmaga longu vajunud talirapsi ja –rüpsilehed ning ristikutaimed tõusid uuesti püsti. Samuti muutus taliteraviljade roheline värv taas erksamaks.
Kuu viimane päev oli jahe. Sadas vihma ja selle hulka vähest lörtsi.
Üldkokkuvõttes oli oktoober kuu keskmise õhutemperatuuri järgi tavapärasest mõne kümnendikkraadi võrra jahedam. Päikest paistis oktoobris 79 tundi, mis on lähedane näitaja pikaajalisele keskmisele. Jõgeval kogunes kuu jooksul sademeid 48 mm, mis moodustab tavapärasest hulgast ligikaudu 70 protsenti. Maakonnas tuli kuu jooksul esialgsetel andmetel vihma 35…49 mm.
November peaks tooma lund
Milline on olnud ilm novembris Jõgeva 1922.-2013. aastate andmetel? Hingedekuul hakkab tavaliselt vihma hulka aeg-ajalt lörtsi ja lund sadama. Viimase 92 aasta jooksul on esimene lühiajaline lumikate tekkinud Jõgeval tavaliselt novembri esimestel päevadel, kuid harilikult lumi sel kuul veel maha ei jää. Üksikutel aastatel pole hingedekuu jooksul kordagi lumikatet tekkinud, viimati sündis see 2011. aastal.
Maksimaalne lume paksus on küündinud novembris 30 sentimeetrini. Viimati oli hingedekuul nii paks lumi maas 2008. aastal. Novembri alguses on ööpäeva keskmine õhutemperatuur harilikult mõne kraadi võrra plusspoolel, viimasel dekaadil aga langeb juba püsivalt alla nulli. Hingedekuu äärmustemperatuurideks on mõõdetud 12,7 °C (1967. aastal) ja ‑26,0 °C (1951. aastal).
i
LAINE KEPPART, Eesti Taimekasvatuse Instituudi agrometeoroloog
