Tänavune veebruar oli väga soe ja lumevaene

Lõppenud veebruar kujunes üheks soojemaks viimase 92 aasta jooksul. Kuu keskmine õhutemperatuur (-0,5 °C) oli Jõgeval tavapärasest enam kui kuue kraadi võrra kõrgem. Veelgi soojem on küünlakuu keskmise õhutemperatuuri järgi olnud ainult viiel korral (2008., 1995., 1990., 1989. ja 1961. aastal) ja sama soe 2002. aastal.

Veebruari esimene pool oli veel talvine. Esimesel nädalal langes õhutemperatuur öösiti korduvalt alla -10 kraadi, kogu kuu kõige madalam õhutemperatuur mõõdeti 6. veebruaril, kui termomeetri näit langes Jõgeval -13,1 kraadini. Maapind oli lumega kaetud, selle paksus ulatus 6-7 sentimeetrini. Muld külmus põldudel 42 kuni 58 sentimeetri sügavuseni. Kõige sügavamalt oli maapind külmunud talirüpsi- ja kõige vähem ristikupõllul.  

Ööpäeva keskmine temperatuur jäi nullist kõrgemale 8. veebruarist

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõusis üle nulli 8. veebruaril ja jäi valdavalt plussi kuu lõpuni. Lumi kahanes ja maastik muutus esimese dekaadi lõpuks musta-valgelaiguliseks. Järgnevatel päevadel sadas hooti lund ja lörtsi, korduvalt tekkis uus kahe- kuni neljasentimeetrine lumikate, mis peagi sulas. Sagedamini sadas lund ja lörtsi öösiti, päeval tulid sademed enamasti vihmana.

Pärast 14. kuupäeva jäi maastik juba valdavalt lumest vabaks. Põldudele kogunesid lume sulamisest ja rohketest sadudest veeloigud, mis õnneks kauaks püsima ei jäänud. Teisel kümmepäevakul sadas Jõgeval 22 mm, kusjuures kolmel päeval mõõdeti sajusummaks enam kui 5 mm.  

Vabariigi aastapäeval tõusis temperatuur 8,5 kraadini

Kogu kuu kõige soojem päev oli 24. veebruar, kui maksimaalne õhutemperatuur tõusis 8,5 kraadini. Muld hakkas pärast lume minekut sulama, kuid kelts jäi kuu lõpuni alles. Mulla külmumise alumine piir ulatus vaatluskohtades kuu lõpu seisuga 30-45 sentimeetri sügavuseni. Pealt oli samaks ajaks muld kohati jõudnud üles sulada juba enam kui 10 sentimeetri sügavuseni, kuid viimaste külmade öödega uuesti külmuda 3-4 sentimeetri sügavuseni. 26. ja 27. veebruaril langes minimaalne temperatuur maapinna lähedal -4 kuni -5  kraadini, õhus oli külma 2 – 3 kraadi.

Negatiivseid ööpäeva keskmisi õhutemperatuure kogunes küünlakuu jooksul ainult -40 kraadi, mis on keskmisest ligi viis korda vähem. Kogu talve negatiivsete õhutemperatuuride summa oli kuu lõpuks kasvanud -355 kraadini, mis on keskmisest küll -250 kraadi väiksem, kuid tänu jaanuari külmadele kogu vaatlusreas eriliselt silma ei paista. Veebruari sademete summaks mõõdeti Jõgeval 35 mm, mis on keskmisele lähedane summa. Päikest paistis küünlakuu jooksul 38 tundi, mis moodustab keskmisest 63 protsenti.

Vahtramahla liikumist võis märgata juba küünlakuu esimese poole soojemate päevadega, kuid jahedamate ilmadega see uuesti seiskus ja muutus intensiivseks alles iseseisvuspäeva paiku. Esimesed lumikellukesed hakkasid kuu lõpuks õitsema, päikesepaistelistes kasvukohtades levitasid sarapuud ja lepad õietolmu. Veebruari viimase nädala algul saabusid künnivaresed. 

Varase kevadega aastatel alustavad taliviljad kasvu märtsis

Milline on olnud ilm märtsis Jõgeval 1922.-2013. a andmetel? Märts on harilikult kuu esimesel poolel veel talvine ja alles viimasel kümmepäevakul kaob püsiv lumikate. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur on tavapäraselt kuu alguses -4…-5 kraadi piires, viimasel dekaadil aga tõuseb püsivalt üle null kraadi. Märtsikuu äärmustemperatuurideks on mõõdetud 17,2 °C (2007. aastal) ja -34,0 °C (1942. aastal). Lumerikkamatel talvedel on lume paksus ulatunud märtsis üle 50 cm, viimati oli see nii 2011. aastal.

Lumevaestel talvedel on märtsis õhuke lumi maad katnud ainult üksikutel päevadel. Varase kevadega aastatel on taliviljad paastukuu lõpus juba kevadist kasvu alustanud, viimati 2007. aastal.

i

LAINE KEPPART, Eesti Taimekasvatuse Instituudi agrometeoroloog