Küünlakuu oli keskmise õhutemperatuuri järgi Jõgeval tavapärasest peaaegu kolme kraadi võrra soojem. Sulapäevi esines kuu jooksul 13, mis on keskmisest nelja võrra rohkem.
Kõige soojem oli ilm 27. ja 28. veebruaril, kui maksimaalne õhutemperatuur tõusis 3-5 kraadini. Kuu lõpu tugevale sulale eelnes külm periood 20.‑27. veebruarini. Kolmel ööl langes siis termomeetri näit alla -20 kraadi. Hommikuti olid puud härmas ja Pedja jõgi kattus uuesti jääga. Päike suutis vaatamata öisele külmale päeval õhutemperatuuri tõsta -2 kuni -6 kraadini. Lumi muutus pärastlõunaks päikesepaistelistes kohtades pinnalt sulaks ja hakkas kokku, kuuseokstele moodustusid jääpurikad.
Vahtral hakkas mahl liikuma
Ereda päikese käes paistsid järjest enam silma pajuurvad. Iseseisvuspäeval hakkas vahtral päikese mõjul mahl liikuma. Külmaperioodi ajal ilmus aga Jõgeva alevikku Pedja jõele lahtise veega kohtadesse toituma talikülaline vesipapp — väike musta sulestikuga ja valge maniskiga lind.
Lund sadas veebruaris rohkesti. Kuu alguses oli sulade tõttu lund põldudele vähevõitu — avamaastikul valdavalt 10-
Põldudel kuni 40-sentimeetrine lumevaip
Teise dekaadi lõpuks (külmade ajaks) kasvas lume paksus põldudel enamasti juba 30-
Paksu lumekorra all püsis temperatuur kolme sentimeetri sügavusel mullas kogu veebruarikuu vältel nulli lähedal. Mulla külmumissügavus olenes lume paksusest. Kohtades, kus lume paksus küündis
Märts toob heitlikud ilmad
Milline on olnud märtsikuu ilm Jõgeva 1922.-
Tavapäraselt on märtsi alguses paks lumi maas ja püsiv lumikate laguneb kuu lõpuks. Neljal aastal on aga märtsi viimasel päeval mõõdetud lume paksuseks üle
i
LAINE KEPPART, Jõgeva Sordiaretuse Instituudi agrometeoroloog