Klimatoloogiliseks peetakse talveks (nn päristalveks) ajavahemikku, kui lumi on püsivalt maas ja ööpäeva keskmine õhutemperatuur valdavalt nullkraadist madalam. Lõppenud talv jäi nende kriteeriumide järgi viimase 93 aasta keskmisest enam kui kuu aega lühemaks. Püsiv lumikate jäi maha 21. detsembrist ja sulas ära 21. veebruariks, kokku oli lumi maas 61 päeva. Kogu talve kõige paksem lumikate mõõdeti siinkandis 29. detsembril (23 cm). Vana aasta eelviimasel päeval mõõdeti -16,1 kraadi külma, kuid uue aasta esimestel päevadel oli tugev sula, mis üheks päevaks põllud mustaks võttis. Kuna enne seda oli juba lumi enam kui kümme päeva maas olnud, siis nii lühike aeg püsivat lumikatet eeskirjade järgi ei katkesta. Maapind oli detsembri lõpus vähe külmunud ja sulas samuti kiiresti üles. Lumevesi sai pinnasesse imbuda ja suuri veeloike põldudele ei kogunenud.
Mõned päevad pärast aasta alguse tugevat sula registreeriti 7. jaanuaril selle talve külmarekord. Jõgeval mõõdeti siis ‑20,1 °C. Lõppenud talve Eesti ametlikuks külmarekordiks see ei osutunud. Veelgi madalamale langes termomeetri näit samal kuupäeval Väike-Maarja ilmajaamas, kus mõõdeti ‑20,7 °C. Lume pinnal oli külma veelgi rohkem (nii Jõgeval kui ka Väike-Maarjas -27,5 °C). Õnneks oli lumi selleks ajaks juba uuesti maha sadanud, kuid seda oli napilt (ligikaudu viis cm). Orastel paistsid lehetipud lumest välja ja neid näpistas kohati külm. Samas ei langenud Jõgeva ümbruse põldudel üheski vaatluskohas temperatuur kolme sentimeetri sügavusel mullas (võrsumissõlme sügavusel) alla -2 kraadi ja taimed jäid alles.
Jaanuari teise dekaadi alguse lumesajud kasvatasid lume paksuse ligikaudu kümnesentimeetriseks ja niisuguse paksusega lumikate püsis põldudel ligikaudu kuu aega. Aeg-ajalt sadas lund juurde, kuid plusskraadid tihendasid ja sulatasid seda jälle vähehaaval madalamaks. Temperatuurikõikumistest tekkis lumele tugev koorik. Tublisti (viie kuni kümne sentimeetri võrra) kasvas lume paksus 8. veebruari tuisust ja rohkest lumesajust. Kohati tekkisid 20-30sentimeetrised tuisuvaalud. Tänu sellele rohkele lumesajule jätkus Jõgeval 14. veebruaril peetud talvefestivali ajal lund nii Laiuse voorel liulaskmiseks kui ka Kruusaaugu veerel ja Piiri pargis peetud talvisteks võistlusteks ja koerarakendiga sõitudeks.
Küünlakuu minimaalne õhutemperatuur (-17,8 °C) mõõdeti 9. veebruaril. Pärast talvefestivali mõõdeti 16. veebruaril-14,4 °C. 19. veebruarist tõusis ööpäeva keskmine õhutemperatuur juba üle nulli ja lumi hakkas kiiresti sulama.
Põllud said Jõgeva ümbruses lumevabaks veebruari kolmanda dekaadi algul.Talve jooksul põldudel 14…28 sentimeetri sügavuseni külmunud muld sulas läbi 8. kuni 10. märtsiks.
Kokkuvõttes oli tänavune talv väga soe. Kogu talve minimaalne õhutemperatuur on Jõgeval 1922. aastast alates olnud tänavuse talve külmarekordist (-20,1 °C) kõrgem ainult kuuel korral (1960./61., 1974./75., 1991./92., 1992./93., 1994./95. ja 2007./08. aastate talvel). Negatiivseid ööpäeva keskmisi õhutemperatuure kogunes sügisest alates Jõgeval 31. märtsi seisuga -275 °C. Sellest summast vähem on kogunenud negatiivseid õhutemperatuure neljal korral (1960./61., 1974./75., 1991./92. ja 2007./08. a talvel). Lund oli lõppenud talvel tavapärasest napimalt. Maksimaalne lume paksus kasvas 23 cm (detsembris), mis jääb viimase 50 aasta talvede maksimaalsete keskmisest 6 cm võrra õhemaks. Meenutagem, et eelmisel talvel oli lund veelgi napimalt — maksimaalseks lume paksuseks mõõdeti ainult 10 cm ja püsivalt oli lumi maas ainult 33 päeva.
LAINE KEPPART, Eesti Taimekasvatuse Instituudi agrometeoroloog
