Jõgeval ületas mihklikuu keskmine õhutemperatuur 11,9 C vaatlusaastate (1922-2015) keskmist 1,3 kraadi võrra, samas jäi aga eelmise aasta septembri keskmisest 0,4 kraadi võrra madalamaks. Soe ja päikesepaisteline oli ilm just kuu esimesel poolel, kui päevased temperatuurid tõusid õhus 20 kraadi piirimaile ja üle selle, kõige soojematel päevadel küündisid 22-23 kraadini.
Septembri esimese kümmepäevaku keskmine õhutemperatuur ületas tavapärast ligi kahe kraadi võrra. Väga soe oli ilm ka kuu kolmel viimasel päeval, kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsis 11-14 kraadi piires. Nii kõrge temperatuurirežiim on tavaliselt iseloomulik kuu aega varasemale ajale ehk augusti lõpule ja septembri algusele.
Külmakraade registreeriti seitsmel ööl
Alates 14. septembrist püsis ööpäeva keskmine õhutemperatuur kahe nädala vältel normile lähedasena. Ööd muutusid külmaks. Õhus miinuskraade tänavu ei esinenud, kuid maapinna lähedal langes aegajalt termomeetrinäit null kraadist madalamale. Külmakraade registreeriti Jõgeva ilmajaama juures kahe sentimeetri kõrgusel mulla kohal kahel ja rohul seitsmel ööl. Üksikutel varahommikutel oli madalamates kohtades rohi hallast valge. Kõige madalamad termomeetrinäidud pandi kirja 19. septembril, kui õhus oli sooja 0,8 °C ja maapinna lähedal mullal mõõdeti -0,8 °C, rohul -2,8 °C.
Aedadesse põõsaste ja puude vahele külmad tänavu siiski mihklikuus valdavalt ei jõudnud ja peenardelt oli võimalik kurke leida kuu lõpuni. Samuti võis veel oktoobri alguseski näha aedades jätkuvalt õitsemas daaliaid ja teisi külma suhtes tundlikke lilli. Viimase 94 aasta keskmisena on alanud öökülmad õhus Jõgeval septembri teisel poolel ja maapinna lähedal juba septembri algul.
Laiusel tuli koos äikesega ka rahet
Sademete poolest oli lõppenud mihklikuu kõikjal maakonnas keskmisest kuivem. Kuu sajusummaks kogunes esialgsetel andmetel Jõgevamaal 18-42 mm. Jõgeval sadas mihklikuus 20 mm, mis moodustab vaatlusaastate keskmisest ainult 30 protsenti. Veelgi kuivem on olnud september Jõgeval viimase 94 aasta jooksul kolmel korral – 1949., 1998., ja 2000. aastal.
Korralikumad vihmad olid maakonnas tänavu kuu alguses 3. ja 4. septembril, kui kahe päevaga sadas 9 kuni 28 mm. 4. septembril esines Laiusel koos äikesega tugev rahesadu, mis vaatleja teatel peksis lilled peenardel puruks.
Järgnes pikk kuiv periood. Aegajalt liikusid küll sajupilved maakonnas ringi, kuid vihma tuli nendest ainult kohati ja väga napilt. Alles 22.‑23. septembril sadas siin-seal veidi korralikumalt vihma ja sajused olid ka kuu viimased päevad.
Kuivade ilmadega saadi teraviljad koristatud ja kartulivõtt edenes jõudsalt. Taliteravilja külvamise ajal kuu alguses segasid esialgu töid vihmad ja liigne mulla niiskus, kuid hiljem tingimused paranesid. Kuu lõpuks jõudsid talirukki orased alustada võrsumist ja talinisu varasemad külvid hakkasid jõudma kolmanda lehe faasi, hilisemad alles tärkasid. Enne kuu lõpu vihmasid oli muld pindmistes kihtides muutunud kuivaks ja talirukki orasepõllul langes mulla produktiivne veevaru künnikihis juba optimaalse veevaru alumise piirini. Kuu lõpu sajud parandasid kasvutingimusi. Efektiivseid (üle 5 °C) õhutemperatuure kogunes septembrikuu jooksul Jõgeval 207 °C, mis ületab vaatlusaastate keskmist enam kui 30 kraadi võrra.
Oktoobris tuleb tavaliselt esimene lumi
Milline on olnud oktoobrikuu ilm Jõgeval 1922.-2015. a andmetel? Oktoobri alguses jätkub taimekasvuperiood ja see lõpeb ehk ööpäeva keskmine õhutemperatuur langeb püsivalt alla 5°C tavapäraselt kuu teisel poolel. Äärmustemperatuurideks on mõõdetud selles kuus 20,8 °C (1981. aastal) ja -18,5 °C (1986. aastal). Äärmuslikeks kuu sajusummadeks on mõõdetud oktoobris 8 mm 1951. aastal ja 154 mm 1938. aastal. Vaatlusaastate keskmine sajusumma on Jõgeval 66 mm. Ligikaudu ühel kolmandikul vaatlusaastatest on oktoobris moodustunud esimene lumikate, kuid püsivalt on lumi jäänud maha juba oktoobris ainult 1941. aasta sügisel.
LAINE KEPPART, Eesti Taimekasvatuse Instituudi agrometeoroloog
