Märtsiilm oli muutlik, kuid ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsis valdavalt tavapärasest kõrgemana. Normist madalamale langes keskmine õhutemperatuur ainult 6. ja 7. märtsil ja kuu kolmel viimasel päeval.
Maksimaalne õhutemperatuur (8,7°C) mõõdeti rahvusvahelisel meteoroloogiapäeval (23. märtsil) ja minimaalne (-6,9°C) 6. märtsil. Kogu kuu keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati Jõgeval 1,0°C, mis osutus vaatlusrea (1922.-2016. a) keskmisest nelja ja normist (1981.-2010. a keskmine) kolme kraadi võrra kõrgemaks.
Paastukuu on olnud viimase 95 aasta jooksul siin kandis tänavusest soojem 13 korral, lähiminevikus 2015., 2016. ja 2007. aastal.
Lund oli maas ainult kuuel hommikul
Lumikate oli äsja lõppenud märtsikuu jooksul maas Jõgeval ainult kuuel hommikul ja maksimaalseks lume paksuseks mõõdeti kolm sentimeetrit (8. ja 31. märtsil). Veelgi napimalt on paastukuus lund esinenud viimase 53 aasta jooksul ainult 1974., 1989., 1992. ja 2015. aastal. Sademete summaks kogunes märtsis 37 mm, mis on lähedane hulk normile.
Kuu alguses oli taliteravilja- ja talirüpsipõllul muld külmunud enam kui poole meetri sügavuseni. Muld hakkas päevaste soojakraadide mõjul pinnalt sulama juba kuu esimestel päevadel, kuid tahkus peagi uuesti 6. märtsil saabunud lühiajalise külmalaine ajal.
Uus ülessulamine algas 9. märtsist. Sulamist aeglustasid öised külmad, mis muutsid mulla hommikuks pinnalt mõne sentimeetri sügavuseni kõvaks. Sagedane külmumine ja ülessulamine kergitas taimi mullast välja, rebis juuri katki. Keltsa püsimise tõttu olid põllud pealt porised ja vesised, eriti vihmasadudega. Kuu lõpuks jõudis muld pinnalt 25-30 cm sügavuseni üles sulada, kuid sügavamal jäi valdavalt enam kui kümnesentimeetrine keltsakiht veel alles.
Sarapuude ja leppade tolmlemine algas varem
Ilma muutlikkusega kaasnesid kuu jooksul sagedased tugevad tuuled, mis kandsid mullaosakesi endaga kaasa. Eriti hästi oli tuuleerosiooni märgata 7. märtsil enne alanud lumesadu ja tuisku.
Päikest paistis tänavu märtsis 114 tundi, mis moodustab normist 94 protsenti.
Sarapuudel ja leppadel algas Jõgeva ümbruses tänavu kevadel tolmlemine 22.-23. märtsil, mis on keskmisest ligikaudu kaks nädalat varem. Kuu lõpus hakkasid päiksepaistelistes kasvukohtades paisuma esimesed pungad karusmarjadel ja mustal sõstral, kasemahl hakkas jooksma. Märtsi viimasel nädalal võis leida soojemates kasvukohtades üksikuid esimesi õitsvaid sinililli ja paiselehti.
Lõokesed kohal juba märtsi algul
Lõokeste laulu oli kuulda tänavu kevadel Jõgeva ümbruse põldudel märtsi esimestest päevadest alates. Samal ajal liikusid ringi ka esimesed hallrästad. Kuldnokad ja kiivitajad saabusid ligikaudu poolteist nädalat hiljem.
Kuu lõpuks jõudsid kohale metsvindid. Haneparvi on üle lendamas näha olnud juba teise dekaadi lõpust alates. Paastukuu teise poole soojematel ja päiksepaistelisematel päevadel võis näha lendamas ka juba esimesi liblikaid. Talikülalised siidisabad toitusid siinkandis suure parvena veel märtsi kolmanda dekaadi algul.
Aprilliilm jääb muutlikuks
Milline on olnud aprillikuu ilm Jõgeval 1922.-2016. aastate andmetel? Aprillile on iseloomulik muutlik ilm. Võib esineda külma, lund ja tuiskusid ning samas juba südasuvist soojust.
Äärmustemperatuurideks on mõõdetud selles kuus -23,7°C (1956. a) ja 27,1°C (2000. aastal). Viimase 95 aasta jooksul on esinenud aastaid, kui talvine lumikate on püsinud peaaegu kuu lõpuni ja kevadeid, kui juba aprilli alguses haritakse põlde. Keskmisena on põllud tahenenud harimisküpseks 22. aprilliks.
Jürikuu sajusumma on kõikunud viiest millimeetrist 1965. aastal kuni 83 millimeetrini 1970. aastal, vaatlusaastate keskmiseks kuu sajusummaks on Jõgeval 36 mm.
LAINE KEPPART, Eesti Taimekasvatuse Instituudi agrometeoroloog
