Märts kujunes üsna talviseks, kuigi kuu keskmine õhutemperatuur oli vaatlusaastate keskmisest (1922…2015) kahe kraadi võrra kõrgem. Märtsi kahel esimesel hommikul langes Jõgeval termomeetri näit õhus -11…-15 ja lume pinnal kuni -19 kraadini.
Lund oli kuu alguses maas enam kui 20 sentimeetri paksuselt. Päevased vähesed plusskraadid ja päike ei suutnud esimesel nädalal lund peaaegu üldse vähamaks sulatada. Lumi oli muutunud veebruari sulade aegu väga tihedaks ja külmus öiste külmadega kõvaks, kandis inimest peal.
Alles märtsi teisel nädalal, kui päevased temperatuurid tõusid juba 3…4 plusskraadini ja vihma sadas, hakkas lumi märgatavalt sulama.Väga rohkesti tuli vihma koos lörtsi ja lumega 8. märtsil. Selle päeva ööpäevaseks sajusummaks mõõdeti 17 mm, mis on paastukuu kohta haruldaselt palju. Ainult ühel korral (1947. aastal) on varem märtsis nii palju ööpäeva jooksul sadanud.
Kõige külmem kevadisel pööripäeval
Tänavad ja külavaheteed olid lumesegust vett täis, seepärast oli raske leida sobivat rada nii inimestel kui autodel. Järgnenud päevad olid valdavalt soojad ja päikselised, öösiti aga külmetas ning sageli sadas lund. Hommikuti oli värske lumekiht maas ja veeloigud kattunud jääga, libeduseoht teedel väga suur. Lume paksus jäi kuu keskpaigani 15 sentimeetrist kõrgemaks.
18. märtsist läks ilm nädalaks ajaks külmaks. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsis seitsme päeva vältel -3….-8 kraadi piires ja mitmel ööl langes termomeetrinäit õhus alla -10 kraadi. Märtsi kõige madalam õhutemperatuur mõõdeti kevadise pööripäeva, 20. märtsi varahommikul – õhus -15,8 °C ja lumel -20…-21°C.
Suur reede tõi soojemad ilmad
Suure reede, 25. märtsi hommikuga lõppesid märtsikuu tugevamad külmad. Kuni kuu lõpuni õhutemperatuur enam -1,5 kraadist madalamale ei langenud ja soojematel päevadel mõõdeti plusskraade üle kümne.
Tänavuse märtsi maksimaalseks õhutemperatuuriks registreeriti 28. kuupäeval 11,9 °C. Paastukuu lõpuks oli enamik lumest avamaastikult sulanud. Lumemineku järel sulas muld kiiresti ja vesi imbus mulda. Suuri veeloike ei tekkinud.
Kui ilmad kuu lõpus soojaks läksid, hakkasid massiliselt saabuma kiivitajad, kuldnokad ja lõokesed, päikese käes oli näha lendamas esimesi liblikaid. Kuu lõpuks jõudsid pärale ka rästad, metsvindid, punarinnad. Loodus muutus nende laulust ning kutsehüüetest järjest häälekamaks. Rohkesti lendas ringi haneparvi, kuid põldudel ja rohumaadel polnud neid peaaegu näha. Ainult sookured kõndisid siin-seal paariti. Ka kasemahl hakkas kuu lõpu soojade päevade aegu jooksma, massiliselt õitsesid aedades lumi- ja märtsikellukesed, esimesed krookused. Sinililleõied jäid märtsis metsa all veel avanemata.
Aprill pakub enamasti muutlikke ilmu
Milline on olnud aprillikuu ilm Jõgeval 1922.-2015. aastate andmetel? Aprillis on ilm enamasti muutlik. Selles kuus võib esineda nii lumiseid ja talviseid perioode kui ka väga sooja, juba lausa suvist ilma.
1990. ja 2007. aasta kevadel tahenesid Jõgeva ümbruses mullad nii kiiresti, et juba aprilli esimestel päevadel hariti massiliselt põlde. 2000. aastal hakkas toomingas juba jürikuu lõpus õitsema.
Samas on olnud aastaid, kui talvine lumikate sulas ära alles 26. – 27. aprilliks. Nii oli see 1955. ja 1956. aastal. Tõenäoliselt on paljudel meeles ka 1988. aasta jüripäeva-aegne lumetuisk ja kõrged hanged, mis sulasid maikuuni.
Äärmustemperatuurideks on mõõdetud jürikuus -23,7 °C 1956. aastal ja 27,1 °C 2000. aastal. Tavaliselt on aprill üks sademetevaesemaid kuid aastas: vaatlusaastate keskmine sademete hulk 36 mm. Kuu sademete summa on kõikunud viiest millimeetrist 1965. aastal kuni 83 millimeetrini 1970. aastal.
LAINE KEPPART, Eesti Taimekasvatuse Instituudi agrometeoroloog
