Kuu keskmine õhutemperatuur (10,3 °C) osutus Jõgeval mais normist (1981-2010. aastate keskmine) 0,6 kraadi võrra madalamaks, kuid samas oli lähedane kogu 1922. a algava vaatlusrea keskmisele.
Tugevaid öökülmasid, mis marjapõõsaste või viljapuude õisi oleks rikkunud, tänavu mais õnneks ei esinenud. Õhutemperatuur langes null kraadini või alla selle neljal ööl. Kuu minimaalseks õhutemperatuuriks jäi Jõgeval ‑1,1 °C, mis registreeriti 4. mail.
Kuu lõpu öökülmad kahjustasid maasikaid
Maapinna lähedal mõõdeti samal ööl mullal ligi -5 ja rohul -7,5°C. Viimasel dekaadil oli kõige külmem öö 24. mail, kui õhutemperatuuri miinimum langes null kraadini, maapinna lähedal mullal ligi -3 ja rohul ligikaudu -6 kraadini. Rohi oli varahommikul hallast valge. See külm võttis paiguti juba avanenud mets- ja aedmaasikate õitel südamikud mustaks. Pungas olnud õied jäid rikkumata. Öökülma esines maapinna lähedal ka 29. ja 30. mail, mis võis samuti madalamates kohtades õitsvaid maasikaid kahjustada.
Lehekuu maksimaalseks õhutemperatuuriks jäi tänavu Jõgeval 25. mail mõõdetud 19,8 °C. Selliseid aastaid, kui õhutemperatuur pole lehekuus üle 20 kraadi tõusnudki, on esinenud Jõgeval viimase 93 aasta jooksul ainult kuuel korral (1991., 1965., 1962., 1955., 1933. ja 1927. aastal). Meenutuseks võib mainida, et eelmisel aastal (2014) mõõdeti mais kümnel korral enam kui 20kraadist soojust ja aasta varem (2013. aastal) 17 päeval. Keskmiselt on maksimaalne õhutemperatuur tõusnud vaatlusaastate jooksul (1922.-2014. aastatel) lehekuus üle 20 kraadi seitsmel korral.
Viljapuud õitsevad rikkalikult
Taimedele kasvuks kogunes efektiivset (üle 5 °C) soojust mais ligikaudu 170 kraadi, mis on normist 30 kraadi võrra vähem. Tänu eelnenud soojale kevadele ei kujunenud taimede arengu mahajäämus mai lõpus kuigi suureks. Õunapuu õied avanesid massiliselt 25. mail, mis on Jõgeval tehtud taimede arengu vaatluste (1964‑2014. aastate) keskmisest ainult ühe-kahe päeva võrra hiljem. Samuti hakkas sirel massiliselt õitsema keskmisele lähedasel ajal.
Mai lõpus alustavad tavaliselt õitsemist ka pihlakad. Tänavu harilikul pihlakal siin kandis õisi peaaegu ei olegi. Väheseid õiekobaraid võib leida ainult mõnel üksikul hariliku pihlaka puul. Pihlaka kultuurvormidel on õisikuid rohkem. Õunapuud ja teised viljapuud õitsevad aedades tänavu väga rikkalikult.
Maikuu sademete summa kõikus esialgsetel andmetel Jõgeva maakonnas 41 millimeetrist kuni 60 millimeetrini. Maakonna idaosa kujunes võrreldes lääneosaga üldiselt sajusemaks. Rohkesti tuli vihma kuu esimesel dekaadil. Mai keskpaiku (14. mail) esines äikest ja kohati sadas rahet. Jõgeva ilmajaama andmetel oli lehekuu sajusumma 43 mm, mis moodustab normist 86 protsenti.
Päikest paistis Jõgeval mais 240 tundi, mis moodustab normist 88 protsenti.
Suvi algab ikka juuni esimesel nädalal
Milline on olnud juunikuu ilm Jõgeval 1922.-2014. aastate andmetel? Keskmisena algab suvi juunikuu esimesel nädalal. Suve alguseks loevad klimatoloogid aega, kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõuseb püsivalt üle 13 kraadi ja öökülmi ei esine enam ka maapinnal. Südasuviselt soojaks (keskmine õhutemperatuur üle 15 kraadi) muutub ilm harilikult jaanipäeva paiku.
Äärmustemperatuurideks on juunis mõõdetud õhus -3,0 °C (1941. aastal) ja 30,9 °C (1968. aastal). Kuu sademete summa on kõikunud viimase 93 aasta jooksul ühest millimeetrist (1947. aastal) kuni 192 millimeetrini (1998. aastal).
Suurimaks ööpäevaseks sajusummaks on mõõdetud juunis 52 mm (2008. aasta 18. juunil). Eelmisel aastal registreeriti erakordse nähtusena jaanikuus lumesadu.
LAINE KEPPART, Eesti Taimekasvatuse Instituudi agrometeoroloog
