„Võrrelda mullust ja tänavust aastat on väga veider,“ alustas juttu kartulist Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadur Terje Tähtjärv. „Kui eelmisel suvel peaaegu kogu aeg sadas, temperatuur oli väga madal, ei saanud kartul sellepärast valmis. Tänavu oli tegelikult kaks probleemi.“
Instituudi põldudelt on kartul üles võetud. Nüüd on alustatud ka juba sorteerimisega ja kuigi analüüsid on veel tegemata, saab juba esimesi kokkuvõtteid teha.
„Varajased sordid, kelle jaoks veel niiskust jagus, said ka vajaliku sooja väga ruttu kätte,“ rääkis kartuliaretaja. „Nad ei kasvatanud palju mugulaid ja need kasvasid väga ruttu küpseks. Kui suve lõpul viimaks niiskus tuli, hakkasid mõned sordid juba küpsenud mugulatest uuesti kasvama. Ajasid uued nn idud ja kui maapinna lähedal olid, kasvasid ka uued pealsed. See on kartuli kvaliteedile halvasti mõjunud.“
Tavalisest vähem mugulaid
Kas see kartuli säilimist mõjutab, sõltub hoiutingimustest. „Meie keldris on näha, et need, mis siis kasvasid, on nüüd edasi idusid ajanud,“ nentis Tähtjärv. ETKI kartuliaretajate käsutuses on tavaline vana kelder. See on ehitatud 1937. aastal ja kuigi see on igati väga hea kelder, ei saa siin luua eriti soodsaid tingimusi ja mugulaid maha jahutada. „Ventilatsiooni, jahutusega ja reguleeritava temperatuuriga kaasaegses hoidlas ei oleks see probleem,“ lisas ta.
Sordiaretajatel on tänavuse, tõepoolest ekstreemse aasta üle isegi hea meel „Me ei tea, kas selliseid aastaid tuleb edaspidi veel. Nüüd teame, kuidas taimed käituvad kuivast tingitud stressiolukorras, ja saame valida aretiste hulgast neid, mis kõige paremini vastu peavad ja mille kvaliteet on samuti hea,“ rääkis Terje Tähtjärv.
Instituudi põldudel kasvas sel aastal tõepoolest vähem mugulaid. Aretusmaterjali keldris, kus tavaliselt on ühe aretise kaste vähemalt kolm-neil, oli sel aastal tegu kolme kasti täis saamisega.
„Kasvatajad, kellega rääkinud olen, ei kurda saagi üle. Oli neid, kes ei koristanud tavalisel ajal, lasksid kartulitel kuu aega kauem kasvada ning said korraliku saagi. Sel aastal ju ei olnud lehemädanikku ka, vähemalt meil siin, mis oleks kartulipealsed varakult ära hävitanud.“
Kas kartulitoidulise inimesena peaks ruttu varu soetama, sest muidu pärast ei jätku? Või ei peaks üldse soetama, sest kartul nagunii ei säili? Sel aastal hakkas rahvas juba augusti lõpus instituudi kartulikasvatajatelt kartulit küsima.
„Augustis siiski talvekartulit ei saa, sest kartul tuleb üles võtta, ta peab läbima oma raviperioodi (kaks nädalat hoidlas seismist), pärast seda näitab ta peaaegu kõik oma vead välja,“ selgitas Tähtjärv.
„Mis ära mädaneda tahab, mädaneb. Põllult üles võttes võib kartul veel olla kasvufaasis, puhkefaasi jõuab ta alles hoidlas. Pärast ülesvõtmist peab kartul paar nädalat puutumatult seisma, siis tuleb ta ära sorteerida. See, mis alles jääb, see ka säilib,“ nentis asjatundja.
Kartul otsa ei saa
Nüüd on tõesti talvekartuli muretsemise aeg käes. „Mõttekas on hakata endale talvekartulit varuma oktoobri lõpust. Seda karta, et meil kartulit üldse ei jätkuks, ei maksa – meil on päris palju kartulikasvatajaid.
Hinna määravad ikkagi poeketid. Ehkki kasvatajad on möönnud, et sel aastal päris vana hinnaga müüa ei anna. Eesti kartulikasvatajad pole ikkagi suutnud omavahel kokku leppida, ikka leidub keegi, kes müüb madalama hinnaga, kui võiks, ja turg on ikkagi üleküllastunud.
Ma ei saa aru, miks meie klient on nii leplik ja rahul sellega, et poes on valida ainult punase ja kollase kartuli vahel. Klient võiks ju nõuda seda, mis talle täpselt just vaja on, näiteks pudrukartulit,” avaldas kartuliaretaja oma nõutust.
Kas osta endale talvekartul valmis või käia paari kilo kaupa poest ostmas, on muidugi igaühe enda valik. Kui pole hoiukohta, ei jää loomulikult midagi muud üle. Poest kartulit ostes tuleb nii mõndagi tähele panna.
„Kes koolitaks kauplejaid,“ ohkas Tähtjärv. „Kartul ei tohiks seista üldse valguse käes. Peaks olema nii, et lähen tõstan kastikaane üles, võtan kartulid ära ja panen pärast kaane peale tagasi. Varikatusest, mis mõnes poes juba on, jääb väheseks.“ Veel võiks tähele panna asjaolu, et mida väiksem on kartulimüük poes, seda tähelepanelikum peaks neid valides olema, sest roheliseks läinud mugulaid ei tohiks osta.
Kartulid ongi erinevad
Ometi on siinkirjutajal, kes sageli ostab kartuleid ka poest, jäänud mulje, et mõni aeg tagasi maitses kartul paremini. Ka selle jaoks on kartuliaretajal seletus olemas. „Kartuli maitset mõjutab nii kuivaine kui ka suhkrute sisaldus mugulates. Kui kartul panna pannile ja sealt pritsib vett, siis ei ole see õige. Tehes friikartuleid nii mõnest siinlevinud madala tärklisesisaldusega (10-13 protsenti) Euroopast toodud kartulisordist kui meie ’Maretist’, ’Piretist’ või ’Reedast’, mille tärklisesisaldus on palju kõrgem, on vahe väga hästi tunda. Üks on õli sisse tõmmanud, teine kuiv ja ilus,“ selgitas Terje.
„´Põhjus, miks poest on osta rohkem mujalt pärit, tärklisevaesemaid sorte, on tulnud ühest küljest suurköökide survest saada keetmisel mittelagunevaid mugulaid, teisalt müüvad aga Euroopa suured seemnekasvatajad lepingute alusel siin oma seemet. Meie kartulikasvatajad ei ole alati valmis võtma seemnekasvatusega kaasnevaid riske. Kasvatatakse mõnda paari viimast (A ja B) klassi, mis on odavamad, ja kui ei õnnestugi sertifitseerida, saab kahjudeta tarbekartuliks müüa. ETKI-s kasvatatakse kartuliseemet esimesest, kõige kõrgemast klassist alates ja meilt ostetud seemet võiks seemneks kasvatada veel päris mitu aastat, kui seda teha oskuslikult.
Tarbekartuli ehk toidukartuli kasvatamine ei ole meie instituudi eesmärk, vaid see on nn kõrvalsaadus. Toidukartuliks müüakse selline suurusfraktsioon, mis ei sobi seemneks. Sellel aastal on seda vähem ja kui me hoidlast toidukartuleid ei müü, ei tohiks pahandada.“
Kartul säilib heades tingimustes umbes aasta. „Hilised sordid, näiteks ’Anti’, ’Ando’, ’Juku’, ’Jõgeva kollane’ (selle sordi jaoks oli küll tänavune aasta väga halb), mis on aretatud säilitamiseks, on heades hoiutingimustes säilitatutena täiesti söödavad veel järgmise aasta septembrikuus. Varaseid kartuleid ei olegi aretatud selleks, et neid talvel süüa,“ jagas asjatundja teavet.
ANDRA KIRNA
