Ilm muutus tavapärasest külmemaks. Temperatuur langes külmematel öödel ?15 ? 19 kraadini ja ka päeval olid parajad külmakraadid.
Keskmiselt oli meil tänavu jaanuaris Jõgeval öösiti külma 10 kraadi ja päeval üks miinuskraad. Silmailu pakkusid külma ilmaga talvise pakase käes sätendavad härmas puud ja põõsad ning külma käes kohevile aetud sulgedega linnud.
Detsembri lõpus üle kallaste tõusnud jõgedes püsis kuu alguses külmade aegu vee kõrgseis ja nii mõnelgi pool tekkisid jääpaisud. Hiljem veetase alanes ning moodustus teine kiht jääd.
12. jaanuarist toimus muutus, ilm läks soojemaks, hakkas sadama lund. 15. jaanuar oli kogu kuu kõige soojem päev, kuid ka siis ei tõusnud temperatuur plusspoolele. Terve jaanuari jooksul ei olnud Jõgeval ühtegi sulapäeva, mis on üsnagi haruldane.
Jõgeval alates 1922. aastast tehtud ilmavaatluste järgi on sulapäevadeta jaanuari olnud varem veel vaid neljal korral.
Lume paksus suurenes 10 ? 17 sentimeetrini, lund oli mõnevõrra rohkem maakonna lääneosas. Kuni kuu lõpuni oluliselt lund juurde ei tulnudki ja peaaegu sama paksusega lumevaip püsis sula puudumisel kohevana kuu lõpuni. Lund kippus aga suusatajatele väheks jääma, sest see vajus kokku ja mõnes kohas olid lausa künnikonarused tunda.
Uus tugevam külmalaine jõudis kohale 21. jaanuariks. 22. jaanuaril mõõdeti öösel kella kahe paiku Jõgeval külma ?21,1 kraadi ja tuligi käesoleva talve Eesti külmarekord (mõõdetud 10. jaanuaril) Narva-Jõesuu käest Jõgevale. Veelgi külmem oli 25. jaanuari öösel, mil siinse ilmajaama andmeil registreeriti kella ühe ja kahe vahel 21,7- kraadine pakane. Selle talve külmarekord jäigi Jõgevale.
Jaanuari viimasel päeval algas lumesadu ja tuisk. Muld jõudis kuu lõpuks külmuda põldudel 35 ? 45 sentimeetri sügavuselt, mis on eelmisest aastast 20 sentimeetri jagu vähem, aga paljude aastate keskmisest kümmekond sentimeetrit rohkem. Kõige kiiremini külmus maapind kuu alguses, mil lund oli veel vähevõitu.
Kuigi lõppenud jaanuarikuu jooksul õiget pakast polnudki, kogunes siiski ligi 250 ööpäeva keskmiste negatiivsete õhutemperatuuride summa, mis on eelmise aasta omast ainult ?18 kraadi võrra väiksem. Möödunud aastal olid jaanuarikuu esimesel kümmepäevakul väga madalad temperatuurid, kuid pärast 11. jaanuari pakast läks kohe sulale ja soojad ilmad püsisid peaaegu kuu lõpuni.
Huvitav on märkida, et Jõgeva meteoroloogiajaama vaatlusreas on esinenud kolmel korral selliseid talvesid (1991/92; 1974/75; 1960/61), kus terve talve jooksul ei kogunenud kokku nii palju negatiivseid temperatuure kui tänavu jaanuaris.
Taliviljadele olid talvitumistingimused jaanuaris soodsad ? temperatuur püsis võrsumissõlme sügavusel mullas mõõdukates miinuskraadides, kusjuures kuu alguses kõikus temperatuur vähese lume tõttu rohkem kui kuu teisel poolel. Talvitumistingimused halvenesid veebruaris saabunud sula tõttu oluliselt.
LAINE KEPPART, Jõgeva Sordiaretuse Instituudi agrometeoroloog-ekspert
