Jõgeva vallas tegutsevas osaühingus Vaimastvere Agro keeravad silo tegemisel traktorirooli Andres Uustal ja Toomas Õunpuu, vaalutamine on Ilmar Kruusalu ning silo tallamine Olav Tolli ja Ilmar Soolepa hooleks.
“Alustasime tööga 27. mail ja praeguseks on jäänud esimesest niitest silo teha veel 100 hektarilt,” lausus kolmapäeval osaühingu juhataja Jaanus Teras. “Üldse valmistame silo 800 hektarilt rohumaadelt, mis paiknevad Vaimastvere ümbruses kümne kilomeetri raadiuses. Umbes poolel rohumaade üldpindalast kasvavad liblikõielised ja poolel kõrrelised rohttaimed. Me oleme rajanud ka uusi rohumaid: eelmisel aastal 240 ja tänavu 170 hektarit.” Jaanus Terase sõnul tehakse Vaimastvere Agros põhiliselt augusilo.
“Augusilo saab teha suuremas koguses ja see sööt on ühtlasem. Kui aga teha päevas palju silorulle, ei pruugi need olla ühesuguse kvaliteediga. Augusilo osakaalu võimaldab suurendada ka kaasaegsete masinate, näiteks kogumiskärude ja hekselpurustite ostmine. Meiegi oleme hankinud endale traktori Massey Ferguson, firmas Pöttinger toodetud 8,6 meetrise töölaiusega niidukombinatsiooni ja samas ettevõttes toodetud silokäru,” selgitas põllumajandusjuht.
Ilm on soosinudVaimastvere Agro loomakasvatusjuht Urve Teras ütles, et Vaimastvere Agro 890-pealine veisekari, kus lüpsilehmi 490, vajab kokku 7000-8000 tonni silo.
?Tänavukevadised ilmad on soosinud silotegemist ja usume, et söödapuudust ei tule. Mida varem valmistatud silo, seda kvaliteetsem ja vitamiinirikkam see on. Lõpliku hinnagu saab aga anda alles siis, kui oleme Tartus söötade uurimise laboris analüüsid teha lasknud,? ütles Urve Teras.
Põltsamaa valla aktsiaseltsi Adavere Agro juhatuse esimees Hannes Alusalu märkis, et ilmastiku tõttu tuleb silotegemise esimese niitega kiirustada.
“Soojade ilmade tõttu arenevad taimed kiiresti,” lisas ta.
Alusalu sõnul käib ka Adavere rohumaadel silotegemine täie hooga, kusjuures praegu valmistatakse sealgi augusilo.
“Mais tegime aga ka 400 silorulli, mis läheb vasikatele söödaks. Pärast nädal aega kestvat laagerdumist saab rullisilo juba loomadele ette anda,” ütles Adavere põllumajandusjuht.
Heina vähem kui siloPõltsamaa lähedal tegutsevas osaühingus Viraito tehakse esimese niitega silo 480 hektarilt.
“Praeguseks on jäänud seda tööd teha vaid 41 hektaril,” teatas juhataja Toivo Kens. “Uuemateks masinateks, mida silo valmistamisel kasutame, on möödunud aastal ostetud väga võimas 9 meetri laiune niidukikomplekt ja Jumbo kogur,” lausus ta.
Heina tehakse aga tänapäeval põllumajandusfirmades märksa tagasihoidlikumates kogustes kui silo.
“Heinategu on tõesti väheseks jäänud,? kommenteeris ASi Adavere Agro juhatuse esimees Hannes Alusalu. ?Muu hulgas on see tingitud heina märksa kõrgemast omahinnast võrreldes siloga.”
Osaühingu Vaimastvere Agro loomakasvatusjuht Urve Teras aga märkis:
“Tänu soodsatele ilmadele oleme saanud tänavu teha 500 palli heina. Heina teeme noorkarjale, sest pisikesed vasikad peavad ikka head heina saama.”
JAAN LUKAS
