|
|
Jõgeva Tootjate Liidu liikme, põllumajandusettevõtja Hendrik Allsaare juhitavas osaühingus Mangeni PM koristati tänavu Eesti kõigi aegade suurim rukkisaak. Tänavu saadigi paremaid saake just taliviljapõldudelt. Üsna jõudsalt kasvas ka raps, millest suur osa aga vihmaste ilmade tõttu põllule jäi. |
Viljandimaal asuva Kõo valla ettevõtte Mangeni PM põldudelt koristati tänavu hektarilt keskmiselt 9,7 tonni rukist, mille sordinimeks ŽAgronomŽ. Firma tunnistati võitjaks viljelusvõistlusel, mida korraldavad Baltic Agro ja Farm Plant Eesti, Eesti Põllu- ja Maamajanduse Nõuandeteenistus ning ajakiri Maamajandus. Just viljelusvõistluse organiseerijate andmetel saadi Mangeni põldudelt Eesti kõigi aegade rukki rekordsaak. “Haruldaselt hea saagikuse üheks põhjuseks on soodsad ilmad taliviljade kasvamiseks,” ütles Mangeni PM juhatuse liige Hendrik Allsaar.
Kolmanda koha saavutas viljelusvõistlusel Torma valla osaühing Sadala Agro, kus saadi keskmiseks rukkisaagiks 8, 4 tonni hektarilt. Aastal 2008 tuli Sadala Agro viljelusvõistluse võitjaks kaheksatonnise hektarisaagiga.
Tormas suurim saak
Torma Põllumajanduse Osaühingus andis tänavu teraviljadest suurima saagi nisu ja rukki hübriid tritikale, mida koristati kaheksa tonni hektarilt. Taimekasvatusjuhi Koidula Liisi sõnul oli hea saak tingitud kvaliteetsest sordist ja ka soodsast talvitumisest.
“Kasvatasime tritikalet neljakümnel hektaril. Kasutame seda loomasöödaks konservviljana. Keskmiselt saime rukist seitse tonni hektarilt, nisusaak jäi sellele mõneti alla. Torma kandi põllud sobivadki paremini rukkile,” ütles Liis.
Aktsiaseltsis Evemar kasvas tänavu kõige paremini talinisu, mida saadi viis tonni hektarilt. Palamuse valla põllumajandusfirma juht Mati Evert põhjendas kõrget saagikust ka taliviljadele sobivate ilmaga.
Parim saak talinisupõllult – üle viie tonni hektarilt — saadi ka Põltsamaa kandis Mällikvere põllumajandusühistus. “Mõneti väiksem oli suvinisu saak ja otra koristasime 4,5 tonni hektarilt,” ütles tegevjuht Meelis Kaljuste.
Taimehaigus ja vihm vähendasid rapsisaaki
Mällikvere põllumajandusjuhi Meelis Kaljuste sõnul andis igati hea keskmise saagi ka suviraps, mida saadi üle nelja tonni hektarilt. “Paraku polnud tingimused suvirapsi kasvatamiseks sellel aastal kuigi head. Niiskuse tõttu lõi põllule sisse taimehaigus — ristõielisi ohustav kapsanuuter, mis hävitas lausa kolmkümmend hektarit põldu. Sealt põllult polnud võimalik peaaegu midagi koristada. Tõhusat tõrjevahendit pole selle haiguse vastu praeguseks veel välja töötatud.
Kurja tegid suvirapsile ka vihmasajud, mis algasid septembri keskpaigast. Püüdsime siiski rapsi võimalikult palju koristada,” rääkis Kaljuste.
Ostuhuvi jätkub
“Teravilja ja rapsi ostjad teevad mitmeid erinevaid pakkumisi ja neist tuleb kõige kasulikum välja valida. Meil on õnnestunud oma teravili ilusti turustada. Oleme selleks teinud ka eellepinguid. Põhilised koostööpartnerid on aktsiaseltsid Baltic Agro ja Tartu Mill,” ütles Torma Põllumajandusosaühingu taimekasvatusjuht Koidula Liis.
Hendrik Allsaare sõnul soodustavad tänavu eestimaise teraviljaostu huvi äärmiselt napid saagid mitmetes välisriikides.
“Mitmeid maid on ju tänavu tabanud ikaldused,” ütles ta. “Niikaua kui laevad sõidavad ja vilja Eestist välja viiakse, pole selle turustamisega probleeme,” toonitas ekspordi tähtsust Meelis Kaljuste.
Mitmed Jõgevamaa põllumajandusettevõtted turustavad teravilja ja rapsi ka tulundusühistu Vooremaa Viljakasvatajad kaudu.
i
JAAN LUKAS
