Tänases Mustvee vallas asuvas Voore põhikoolis tähistati vilistlaste kokkutuleku ja mitmete teistegi sündmustega kolmekümne aasta möödumist praeguse koolimaja valmimisest. Õpilaste arvu vähenemine paneb aga mõtlema, kuidas Voorel kooliharidusega tulevikus jätkata.
Vilistlaste kokkutulekuks oli paljundatud 1989. aasta oktoobris ajalehes Vooremaa ilmunud artikkel „Voorel kaunis koolimaja,” mis algas nii:
„Paljud arvavad, et oma kool on see, mis küladele elujõudu annab. Sealt ju, kus haridust ja kultuuri, nii kergesti ära ei minda.”
Kirjutatud on, et koolimaja õnnistas toona Eesti Haridusseltsi liige kirikuõpetaja Eenok Haamer, Eesti hariduskomitee esimehe asetäitja minister Mati Piirimaa, Jõgeva maavanem Priit Saksing, kooli ehitanud Jõgeva MEK-i juhataja Avo Korb ja Lembitu kolhoosi esimees Vello Kana, kes lõikasid lindi läbi Torma puhkpilliorkestri helide saatel.
Loo lõpust aga loeme: „Kuulati ka Tartu lastekoori Kurekell. Võimlas toimus aga ajalooline spordisündmus. Korvpallis kohtusid Eesti Ehituskomitee ja Jõgeva rajooninõukogu täitevkomitee võistkonnad. Kaptenid olid Peeter Palu ja Priit Saksing. Mäng lõppes tulemusega 25 : 36 pealinlaste kasuks.”
Voore kooli esimene ja kauaaegne direktor, praegune füüsika ja tehnoloogiaainete õpetaja Raivo Reimets ütles, et tal on koolimaja ehitamise lugu väga hästi meeles.
„1989. aasta augustis töötas ehitusobjektil ligi sada inimest. Avatseremoonia tuli siiski edasi lükata oktoobrisse. Idee kooli ehitamiseks tuli Lembitu kolhoosi esimees Vello Kanalt, kes pidas oluliseks, et kodukandis ajakohane kool oleks.”
Vello Kana pälvis siis koolimaja ehitamise algatamise ja elluviimise eest haridustöötaja teenetemärgi. Lembitu kolhoos kinkis koolile aga veoauto. Töödejuhatajaks oli kooli ehitamisel Aleksander Dõminski Jõgeva MEK-ist.
Õpetaja Raivo Reimets korraldas koolimaja kolmekümneks sünnipäevaks näituse poiste käsitöödest läbi aegade.
„Need tööd on tehtud kolmekümne aasta vältel. Iseäranis rohkesti on näitusel sporditeemalisi meeneid, sest pärast valmimist on need jäänudki kooli ja tänaseni alles,” ütles ta.
„Voore kooli tulevik sõltub ennekõike õpilaste arvust. Selle näitaja suurim number, 153, on nüüd langenud kahe kolmandiku võrra. Lähemate aastate vältel õpilaste arvu kasvamist ma ei näe. Nii tekivad mured, sest õpilaskoha maksumus on väga suur. Omavalitsuse poolt on tulnud ettepanekuid selle maksumuse vähendamiseks. Arvan, et arvestades tänase koolimaja üsna head seisukorda ja et seda on remonditud ka endise Saare valla raha eest, võiks õppetöö senises koolimajas jätkuda. Võiks teha ka täiendavad renoveerimisi, samuti tasuks osa ruume kogukonna ühendustele välja rentida. Kahtlemata tuleb aga loota parimat lahendust ja mitte käega lüüa.”
Tänane direktor Kalle Kolberg juhib Voore põhikooli käesoleva aasta 9. veebruarist. „Voore kool on tugevate traditsioonidega kool, kuid ka sellised haridusasutused muutuvad tänapäeval kiiresti, sest elu läheb edasi. On tavad, mis jäävad püsima. Õppeprotsessis toimuvad aga pidevalt ümberkorraldused ja uuendused. Näiteks veel enne minu direktori ametisse astumist hakati meil õpetama robootikat ja ettevõtlust.
- aastal valiti Voore põhikool 24 Eesti parima kooli hulka, mis pälvisid tunnustuse „Digitaalselt aktiivne kool“ hõbetaseme.”
Kolbergi sõnul räägiti ja arutati vilistlaste kokkutulekul kooli arengusuundadest ning sellest, mis on vahepeal muutunud. „Sain kinnitust ka oma ideedele, millises suunas kooli edasi viia.
Praegu on oluline suuta hoida ja edendada kooli selle õpilaste arvuga, mis meil on. Praegu õpib Voore koolis lapsi viiekümne ringis. Tänavu on ka õpilaste arv veidi tõusnud: hetkel on koolis 52, eelmisel aastal oli 49 õpilast. Kui me suudaksime lapsi õpetada kuludega, mis riik eraldab, ja majanduskulud vastaksid ka õpilaste arvule, siis pole põhjust mitte kellelgi hakata kooli sulgema või algkooliks reorganiseerima,” ütles Kolberg. Tema sõnul kolis tänavu veebruaris koolimajja ka lasteaia Voore rühm Rõõmurullid.
Direktor avaldas veel arvamust, et Voore on sarnases seisus paljude teiste Eestimaa maapiirkondadega.
JAAN LUKAS
