Enamasti see õnnestub. Sest kui peaga inimene pingutab, siis korraldab ta eesmärgi nimel paljugi ära. On ainult üks aga. Suurest pingutusest võib pilt elu tegelikkusest muutuma hakata ja siis lipsavad käitumisse imelikud apsakad. Ühtäkki võib korralikult ette valmistatud tegevusest saada luupainaja, järgnevate ennustamatute tagajärgedega.
Ajakirjanikele sellised imelikud sündmused meeldivad, sest see annab sahvti nende põhitööle. Mis võib olla tulemuslikum kui selguse toomine rahva enamust köitvatesse juhtumustesse. Veebruari viimane nädal andiski sellise verivärske kondi meediale puremiseks.
Uuel laval
Tundub, et Carmen Kassi respublikalik presenteerimine asus samasse ritta isamaaliitliku püssilaskmise ja keskerakondliku lindistamisega. Esmapilgul erinevad sündmused osutuvad lähemal vaatlemisel sarnasteks suhtekorralduslikeks ülevindikeeramisteks.
Suhtekorraldus on praeguse valitsuse üks eesmärke. On olnud valitsusi, kes on lootnud, et hinnang antakse nende tegevusele ja head otsused tagavad jätkusuutlikkuse. Praegune valitsus nii lihtsustatult ei mõtle. Avalikku arvamust tuleb ennetada, üllatada ja edestada. Siis on hea tulemus tagatud.
Üldjuhul see praegu nii ongi. Avalike arvamuste protsent seisab kõrge ja paljud poliitpersoonid on õnnelikud. See saab kesta siiski ainult teatud punktini, suhtelise valuläveni, mille iseloomustamiseks kõlbab üks sõna – usutavus.
Trikitamine on ohtlik
Ei uskunud lindikeerutajad ega püssiviibutajad, kuidas võib mõjuda nende maineile osalemine teatud tegevuses. Usuti pigem, et viljeldud tegevus on mitte eriti oluline ja küll see karikas kuidagi mööda läheb. Teatud tingimustel oleks see võinud nii minnagi. Kui oleks olnud kindel tegevusplaan – kava ning sellele vastav käitumine. Otsustati aga hoopis trikke teha.
Raske on arvata, mida kavatsevad praegu Res Publica mainekujundusüllatuste väljamõtlejad, sest kahtlemata sai ja saab tippmodell üliküllusliku meediatähelepanu. Nagu kunagi pildi- ja lindimehed.
Hetkel võib väita, see oli kindlasti huvitav samm meie tarbimisühiskonna laias letis, aga samas jääb hulk asjaolusid selgusetuks. Kas modell teeb reklaami parteile või uuele linastuvale filmile? Veelgi enam huvitab, kas ta tõesti kandideerib alale, millest ta mitte midagi ei tea?
Teleintervjuudest tuli võimaliku eurosaadiku infopuudus selgelt välja. Küsimusi on nii palju, et olenemata asjaosaliste järgnevast käitumisest jääb alati mulje, et midagi tehti lihtsalt nalja pärast ja midagi varjati. See on aga usutavuse tõsiseim vaenlane.
Poliitikuks olemise tagab olenemata soost, välimusest või isegi rassist, tema usaldusväärsus. Kandideerides peab ta saama hääli. Pooldavad ristikesed tulevad, kui valija tunnetab poliitinimese suutlikkust tema huve esindada. Nii lihtne see ongi. Aga vahel aitab usalduse saavutamisele kaasa
ka trikitamine. Seda siiski suhteliselt lühikest aega ja pärast seda võib hakata piinama unepuudus.
Andrus Villem, Isamaaliit
