Täna avatakse SOS Lasteküla Põltsamaa peremajad

Eelmisel kevadel alustati Põltsamaal SOS Lasteküla Eesti Ühingu eestvõttel peremajade ehitamisega. Majad said tähtajaks valmis ja praeguseks on jõutud niikaugele, et üks peremaja on elanikega komplekteeritud ning uueks kooliaastaks peaksid kõik majad asustatud olema.

SOS lasteküla Eesti Ühingu tegevdirektori Margus Oro sõnul on kahe maja perede komplekteerimine hetkel pooleli. Margus Oro sõnul loodavad nad ühelt poolt seda, et pered hakkavad elama nagu kõik teisedki pered, kuid teisalt tuleb arvestada sellega, et SOS lasteküla pere näol on tegemist organisatsiooniga, kus vanematel tuleb täita tööjuhendeid ja tööalaseid korraldusi. Emad on võtnud töölepinguga endale kohustuse täita teatud nõudeid ja tingimusi, kuidas lapsi peab kasvatama ja mismoodi lapsed peaksid tema käe all arenema. Isade roll on käia tööl — nagu tavaperede isadki. SOS organisatsioon maksab küll ka pereisadele väikest kompensatsiooni isarolli kandmise eest oma mittebioloogiliste laste kasvatamisel. 

Pereemad ja -isad tulevad Pärnust ja Tartust

Põltsamaal asuvates lasteküla peremajades tööle asuvatest abielupaaridest kahel on  lapsed juba täiskasvanud ja elavad eraldi. Ühel abielupaaril tuleb peremajja kaasa ka nende endi teismeeas laps. Vastavalt lasteküla reeglitele on üks  bioloogiline laps peres lubatud. Juba komplekteeritud pere asub Põltsamaale elama Pärnust. Ühe pere vanemad kolivad  Pajusist ja ühed vanemad asuvad Põltsamaale elama Tartust.

Praeguseks komplekteeritud peremajas asub elama viis last —  kaks poissi ja kolm tüdrukut, kes kõik on algkooliealised. Pereema on viinud Põltsamaa Ühisgümnaasiumi avaldused laste koolivõtmiseks.

Kõik esimesena komplekteeritud peremajas elama asuvad lapsed on pärit Jõgevamaalt. Praegu elavad need lapsed Keilas ja ootavad hetke, mil nad saavad Põltsamaale kolida. Tegelikult oleks võinud komplekteeritud pere juba Põltsamaal elada, kuid poisid lõpetavad praegu Keilas kooliaastat ja neid polnud ju mõtet enne õppeaasta lõppu Põltsamaa kooli üle viia.

Margus Oro lausus, et kindlasti saavad suve jooksul komplekteeritud ka kahe ülejäänud maja pered ning nii saavad lapsed alates sügisest asuda ümber Põltsamaale lasteaeda ja kooli. SOS Lasteküla Eesti Ühingu tegevjuhi sõnul pole eesmärgiks komplekteerida lühikese aja jooksul ära peresid täies ulatuses, vaid tuleb hoolega jälgida, millised lapsed kõige rohkem abi vajavad. Seetõttu jäetakse peremajades laste jaoks mõned kohad vabaks. Tegelikult võib ühes peremajas elada kuni kuus last. Juba komplekteeritud pere juurde on olemas veel üks lapsekandidaat ning ta on selle pere juures vahepeal elanudki. Praegu on ta aga vanemate juurde katseajaga tagasi antud. Kui kõik läheb hästi, siis saab ta oma bioloogiliste vanematega edasi elada.

Tänaseks on peremajad komplekteeritud ka mööbli ja kodutehnikaga. Palju on olnud ka neid firmasid ja ettevõtteid, kes on lastekülale vajalikku annetanud.

Igale perele antakse ka teatud summa ulatuses nn stardiraha, mida nad saavad kasutada majatarvete ostmiseks, olgu selleks siis käterätid, toidunõud või midagi muud. Margus Oro sõnul toimib rahastamissüsteem peredes selliselt, et SOS organisatsioon maksab vanematele nii töötasu kui ka elamiskulude eest. Elamiskulude hulka kuulub tasu vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest, elektri eest jne. Mida vanemad on peres kasvavad lapsed, seda suurem on ka perele antav igakuine eelarveraha. Igal kuul laekub rahasumma pereema kontole ja iga uue kuu alguses tuleb perel esitada aruanne  tehtud kulutuste kohta. Kui pere tahab teha suuremaid kulutusi, kui selleks on perele SOS organisatsiooni poolt eraldatud, siis peavad vanemad kasutama selleks oma isiklikku raha.

Margus Oro sõnul panustab SOS organisatsioon eelkõige laste huvialategevustesse. 

Ema ja isa alati olemas

Lapse jaoks on SOS-ema ja -isa olemas kogu aeg, sõltumata sellest, kas nad otsustavad peale ühe põlvkonna laste lahkumist jätkata samas majas uute sinna tulnud laste kasvatamist või asuvad elama kusagile mujale. Lapsed jäävad tõenäoliselt ka edaspidi neid üles kasvatanud lasteküla ema-isa juurde käima.

Margus Oro sõnul jääb lastel suhe vanematega kindlasti alles, sõltumata sellest, kas vanemad jätkavad lastekülas või asuvad elama mujale. Ema ja isa peavad langetama otsuse oma tuleviku suhtes ajal, mil kõige nooremad peres kasvavad lapsed on saanud 13-14-aastaseks. Kui vanemad ei taha jätkata uue põlvkonna laste kasvatamist, siis valmistatakse pere ette nii laste kui vanemate lahkumiseks. Vanematele antakse aastane puhveraeg, mil neil tuleb otsustada, kas nad jätkavad tööd SOS-organisatsioonis või lahkuvad. Otsus tuleb langetada esimese poolaasta jooksul. Teine poolaasta on ettevalmistusaeg muutusteks. 

Kui vanemad otsustavad tööd lastekülas jätkata, siis hakatakse neid ette valmistama uute laste vastuvõtmiseks, kus uue pere suuruseks võib olla taas kuni kuus last. Kuigi SOS– maailmaorganisatsioon on 61 aastane, on mudel, kus üksikutes peremajades kasvatavad lapsi abielupaarid, Ida-Euroopa riikides esimest korda kasutusele võetud just Põltsamaal.

SOS-lasteküla Põltsamaal

*Kolm peremaja läksid maksma 8,3miljonit krooni

*Igas majas hakkavad elama lapsevanemad ja kuni kuus last

*Kokku saab piirkond juurde kuni kümme töökohta

*SOS-emal on abiline, keda kutsutakse onuks või tädiks, lisaks psühholoog, külameister, kasvatajad

*Isa rolli täidavad ka külajuhataja, tema asetäitjad, külameister, sotsiaaltöötajad, kasvatajad

iii

TOOMAS REINPÕLD