Mingi eluetapi algus on täna alguse saav kooliaasta aga kõikidele asjaosalistele ehk ametlikumas keeles öelduna on ees seismas vähemalt 175-päevane õppeperiood.
Suuri muutusi ei ole
Sel aastal maakonna kooliellu eriliselt suuri muutusi oodata ei ole. Õnneks pole olnud vaja ka ühtegi kooli sulgeda. Kuigi on mõningaid nimemuutusi, siis sisuliselt see ümberkorraldusi kaasa ei too. Näiteks on tänavusest õppeaastast alates Puurmani Keskkooli asemel Puurmani Gümnaasium. Nime järgi Esku-Kamari kool tähendab aga pigem ühtset juhtimist, lapsi siiski ühte kohta kokku ei tooda. Põltsamaal asuvad varasema Lasteaed-Algkooli Tõruke lapsed õppima Põltsamaa Ühisgümnaasiumi juures.
Maavalitsuse haridusosakonna juhataja Heiki Sildniku kinnitusel saab kõik statistiliselt selgeks pärast 10. septembrit. Siis selgub nii see, kui palju õpilasi seekordsel õppeaastal koolipinkidesse istus, kui ka see, palju maakonna koolidesse uusi õpetajaid tuli jne. Andmed lähevad tänavusest õppeaastast alates ühtsesse üle-eestilisse infosüsteemi ja paberkandjal neid enam näha ei ole.
Teada on aga kindlalt, et kui välja arvata vaid Palamuse Gümnaasium, on kõik koolijuhid maakonnas samad, kes eelmiselgi õppeaastal. Palamusel vahetas aga Urmas Paju välja sama kooli senine arvutiõpetuse õpetaja ja infojuht Kuuno Lille.
Tänaseks tarkusepäevaks on peaaegu kõik koolihooned saanud sanitaarremondi ja see asjaolu annab uuest algusest veelgi enam märku. Laiuse koolis aga on ette võetud eriti suured tööd. Nimelt viidi koolimaja üle lokaalküttele.
Üle Eesti toob aga kooliellu tänavu kahtlemata uusi tuuli vastne hindamisjuhend, mis on kehtestatud alles hiljaaegu 10. augusti määrusega. Selle põhjal on senisest rohkem õigusi ja vastutust nii koolil, õpilasel kui ka lapsevanemal. Klassikursuse kordamajäämine tuleb seega edaspidi kõne alla vaid erandjuhul.
Õpetajate defitsiit
Maakonna koolijuhi sõnul kummitab kaadriprobleem peaaegu igat kooli, kõige enam aga siiski väiksemaid. Suurim vajadus on just inglise keele, matemaatika ja poiste tööõpetuse õpetajate järele. Väikesesse kooli on õpetajaid raske saada. Koolijuhid seisavad dilemma ees, kust saada kvalifitseeritud õpetajaid ja tema nõudmistele vastavat palka. Kas maksta defitsiitsele õpetajatele rohkem või jätta tundide andmine vähem kvalifitseeritud õpetajale? Igal juhul vastutab direktor kooli õppekava täitmise eest ning peab leidma kompromissi. Mõnel puhul on appi tulnud ka kohalik omavalitsus.
Tarkusepäev on täna aga kahtlemata kõigele vaatamata. “Õpetajaamet jätab inimese nooreks. Aga ta peab ise tahtma õpetaja olla ning ka uuendustega kaasa minna. Kui õpetaja silmad säravad, siis paneb see ka õpilaste silmad särama. Koolijuht on aga see, kes hoolitseb, et kõik tahaksid koolis käia ja anda endast parima,” leiab Heiki Sildnik, kellel ka endal viis ja pool aastat õpetajaks olemise kogemust. Ta on veendunud ka, et ääretult vajalik on hoolitseda selle eest, et osataks puhata ja aeg-ajalt rutiinist välja tulla, siis suudetakse rohkem.
VAIKE KÄOSAAR
