Pilt võetud autovaruosadonline.ee lehelt
SISUTURUNDUS
Eesti talved pakuvad inimestele igasuguseid erinevaid ilmastikutingimusi, alustades vihmast, lõpetades paksu lumesaju või rahega. Nii see talv Eestis kulgeb, pluss- ja miinuskraadid vaheldumisi tuues kaasa vahelduvalt erinevaid ilmastikutingimusi ning teeolusid. Ilmast tingitud jäävihm, rahe, lumi, lörts ja lausjää paraku mõjutab tugevalt liiklusohutuse tingimusi maanteedel ja väiksematel teedel.
Talvistel teedel võib juhtuda mitmeid õnnetusi, kui puudub õige varustus sõiduki jaoks (nt tingimustele sobivad rehvid) või vastavad oskused autojuhil. Millised rehvid on sobivad erinevatele sõidukitüüpidele saab igaüks ise vaadata ja järele uurida. Kindlasti, kui ei oska otsustada, tasub uurida professionaalidelt. Peale rehvivahetuse on ka muid toimetusi, mida autohoolduses teha. Nimelt, autolevi.ee on koostanud praktilisi nõuandeid, mida kõike saab veel sõiduki hoolduses ära teha.
Turvalised sõidustiilid
Üheks olulisemaks teguriks talvisel sõiduteel ohutuks liiklemiseks on õige sõidustiili valimine. Talvel on teed libedad, mistõttu liiklusõnnetused võivad raskelt lõppeda. Enamasti saadakse lumesajus kenasti hakkama, kuna siis osatakse rohkem arvestada teeoludega. Küll aga tihtipeale tuleb talv autojuhtide jaoks siiski järsku ning seda just esimese lume, libeduse ja eriti musta jää näol, mida juhil on raske märgata.
Talvel tasuks sõita rahulikult ning jätta järsud kiirendused ja viimase hetke pidurdused võimalusel tegemata. Järsul pidurdamisel jäise või libeda tee peal, tekib veelgi suurem kontrollimatu libisemise oht, mis võib põhjustada mitmeid liiklusõnnetusi. Kodust väljudes tasub igal juhul aega varuda, sest siis on ka sõidustiil rahulikum ning teel ohutum.
Igal juhul peaks suvise kiirema sõidustiili asendama mõõduka ja tasasema liiklemisega. Seda nii laugel teel kui kurvides sõites. Järsud manöövrid, kiirendused ning pidurdused võivad põhjustada sõiduki üle kontrolli kaotamise, teelt väljasõidu või sõiduki ümbermineku. Pigem aeglasemalt, rahulikumalt ja ettevaatlikumalt. Kindlasti ei tasu oma sõiduoskusi üle hinnata.
Libedaga teel – külglibisemine ja hädaolukorrad
Talvistel teedel võib ikka juhtuda, et auto hakkab teel kergelt kõrvale kiskuma. Selle olukorra lahendamiseks piisab sageli lihtsalt surve vähendamisest gaasipedaalile. Sisuliselt tähendab see, et tuleks gaasipedaalil olevat jalga natuke kergitada. Kui sellest pole abi, siis tuleks kiirelt siduripedaal alla vajutada ning keerata rooli ruttu, aga mitte palju libisemise suunas. Kui külglibisemine on lõppenud, siis tuleb hakata autot tagasi otseks roolima, seda aga teha ettevaatlikult, mitte järskude liigutustega. Automaatkäigukastiga auto puhul sidurit vajutada ei saa, siis tuleb lihtsalt gaasipedaal vabastada ning keerata rooli õrnalt libisemise suunas.
Küll aga tasub silmas pidada nii esi- kui tagaveolise kui ka nelikveolise sõiduki puhul, et külglibisemises olnud autot tuleb hakata roolima otseks natuke enne seda kui auto on otse, sest vastasel korral võib alata külglibisemine teises suunas. Kui nüüd juhitavus on taas kontrolli alla saadud, siis võimalusel ei tohiks pidurdada. Kui aga sõiduki juhitavus on täiesti kadunud, siis mõnikord tasub pidurdada, et vältida suuri kiirusi võimalikul kokkupõrkel. Siiski järsud pidurdused võiks võimalusel olemata olla. Kui pidurdada, siis rahulikult ja mitte piduripedaali põhja vajutades.
Talverehvid ja aastaringsed rehvid
Eestis on talverehvid kohustuslikud 1. detsembrist kuni 1. märtsini ning üks oluline nõue rehvidele on, et nende mustri jääksügavus võiks olla minimaalselt 3 mm. Soovitav on muidugi, et see oleks võimalusel suurem. Kui on näha, et rehvidega tervet talve välja ei vea, siis tasub need kohe enne hooaega ära vahetada. Tasub meeles pidada, et ainus ühendus sõiduki ja tee vahel on rehvid, mistõttu on oluline, et pidurdusteekonna lühendamiseks ning liiklusohutuse tagamiseks oleksid need kvaliteetsed ja vastaksid nõuetele.
Lumistel teedel on suve- ja talverehvide haardumise erinevused väga suured. Näiteks kui talverehvidega auto sõidab lumisel teel kiirusega 50 km/h, siis tema pidurdusmaa on umbes 31 meetrit. Küll aga suverehvidega samas olukorras võib pidurdusmaa olla kahekordne. Sealjuures näiteks võrreldes suverehvidega on aastaringsete rehvide pidurdusteekond kuival asfaldil umbes 10% pikem. Talveoludes on leitud, et lamellrehvidel on mõnevõrra pikem pidurdusmaa ja kehvem pidamine kui talverehvidel.
Paljudele autoomanikele meeldivad muidugi aastaringsed rehvid ehk lamellrehvid. Talvistel teedel, mis on väga jäised ja lumised, pakuvad talverehvid ehk naastrehvid oluliselt paremat pidavust, kuid ka neil on omad miinused. Naastrehvid tekitavad rohkem müra ning hästi hooldatud teedel võivad lõhkuda teekatet ning tekitada tolmu. Inimene, kes sõidab enamasti linnas ning vahel hästi hooldatud maanteel, neile sobivad rohkem lamellrehvid, kuna nende pidamine talvel on üsna hea, nad ei lõhu teed ega tekita tolmu. Rehvivalikul tasub läbi mõelda, milline on enamasti igapäevane sõiduteekond, vajadusel uurida spetsialistide käest, millised rehvid sobiksid.
Sõiduki varustus
Lisaks talverehvidele on väga oluline, et hädajuhtumiteks oleks sõiduki pagasiruumis vajalikud asjad. Sõidukite puhul on talviste külmadega aku ohustatud, mistõttu võib vahel juhtuda, et see ei tööta enam ühel hetkel. Siis on hea, kui on olemas krokodillid, et keegi saaks oma auto abil teist auto akut laadida. Lisaks võiks pagasiruumis olla veel lisaks soojendustekk, mobiililaadija, töökindad, taskulamp ja puksiirköis.
Talvised perioodid on Eestis üsna pimedad, mistõttu on oluline vaadata enne talve üle ka sõiduki tuled, et kõik töötaksid, kuna ilma nendeta võib pimedas pea võimatu olla näha autot ja teed. Kuna võib öelda, et pole võimalik autot liiga palju ette valmistada talveks, siis tasub uurida ka professionaalidelt, mida oleks vaja enne talve ära teha autohoolduses.
Hästi hooldatud ja nõuetekohaste talverehvide kasutamine on oluline liiklusohutuse seisukohast. Talverehvid tagavad lühema pidurdusteekonna ning üldiselt parema püsimise teel. Tuleb meeles pidada, et liikluses ei ole juht üksi, vaid on kaassõitjad ja kaasreisijad teedel, kelle ohutus on samuti oluline.
