Tänavune märts oli väga lumine. Kuu alguses mõõdeti põldudel lume paksuseks valdavalt 50-60 sentimeetrit. Kui tavaliselt kaob talvine lumikate siinkandis paastukuu viimasel kümmepäevakul, siis sel aastal kattis kuu lõpus põlde veel enam kui 40 sentimeetri paksune lumevaip.
Viimasel dekaadil sadas lund juurde, tuiskas ja väiksemad külateed olid tuisuvaaludest umbes. 24.-25. märtsil tuli jämedaid lumekruupe, suuremate terade läbimõõt küündis üle 10 millimeetri.
1922. aastast Jõgeval tehtud vaatluste järgi on olnud märtsis veelgi rohkem lund ainult 1925./26., 1939./40. ja 1940./41. a kevadtalvel. Lume paksus küündis 1925./26. a talvel siinmail paastukuul veel 60-70 sentimeetrini. Ka eelmisel väga rohke lumega talvel (2009./2010. aastal) oli märtsis palju lund, kuid siiski tänavusest vähem ja kuu lõpuks oli seda vaid paarkümmend sentimeetrit.
Lumi on maas olnud kuu aega kauem
Tänavu on märtsi lõpu seisuga püsinud lumi maas juba 128 päeva, mis on tavapärasest kuu aega kauem.
Temperatuuride poolest märts tänavu eriliselt silma ei hakka, kuu keskmise õhutemperatuuri järgi oli see viimase 89 aasta keskmisest kraadi võrra soojem, 1964.-2010. aasta keskmisest aga seoses viimastel aastakümnetel toimunud soojenemisega 0,2 kraadi võrra külmem.
Märts algas ja lõppes külma ööga, kui õhutemperatuur langes ‑16…-18 kraadini. Kogu kuu kõige madalam õhutemperatuur mõõdeti 7. märtsil, kui Jõgeval oli külma -20,4 kraadi. See oli ainukene alla -20-kraadise õhutemperatuuriga öö kogu kuu jooksul. Keskmisena on esinenud sellise külmaga öid märtsis kolm.
Sulapäevi (maksimaalne õhutemperatuur üle nulli) kogunes paastukuus tänavu 25, mis ületab viimase 89 aasta keskmist viie päeva võrra. Kõige soojem oli ilm 14. märtsil, kui õhutemperatuur tõusis Jõgeval 9,2 kraadini. Soojuse mõjul tekkisid kuu keskpaiku tugeva sulaga suured loigud tänavatele, enne kui vesi äravoolutee leidis. Märtsi teisel poolel öösiti enamasti külmetas ja mitmel ööl mõõdeti külma alla -10 kraadi. Ka maksimaalsed temperatuurid jäid õhus enamasti ainult mõnekraadiseks, mistõttu lume sulamine oli avamaastikul aeglane. Päikesepaistel muutusid kiiresti madalamaks maanteede äärsed määrdunud lumega kõrged vallid ja hommikuti olid teed sageli külmunud sulaveest libedad. Samuti kandis hommikutundidel lume pealmine, külmunud kiht hästi inimest ja nii võis otse üle väljade kõndida.
Kevadekuulutajad kohal
Veebruari külmade ajal külmus muld põldudel 7…13 sentimeetri sügavuseni. Paastukuu jooksul hakkas muld paksu lume all altpoolt sügavamate kihtide soojuse mõjul aeglaselt sulama, kuid kuu lõpuks oli muld veel 2…8 sentimeetrini külmunud. Ilmamuutused paksu lume all peaaegu tunda ei andnud ja kolme sentimeetri sügavusel mullas püsis temperatuur kogu kuu jooksul nullilähedane. Märtsis vett lume alla veel ei kogunenud, vaatlusalustel põldudel olid taliviljaorased rohelise värvusega.
Vaatamata talvise moega märtsile tulid esimesed kevadekuulutajad kohale. Künnivaresed saabusid pesade juurde naistepäeva paiku. Kuu keskpaiga suure sula aegu hakati siinkandis esimesi kuldnokki, kiivitajaid ja lõokesi nägema, kes püüdsid lahtisulanud teeäärtes süüa leida. Kuldnokad külastasid majade juures talveks lindudele välja pandud söögikohti.
Juba märtsis võis peenardel näha ka läbi lume tungivaid või maja seinaäärtes paljaks sulanud kohtades õitsvaid lumikellukesi.
Jürikuu ilm jääb muutlikuks
Milline on olnud aprill Jõgeval 1922-2010. aasta andmetel? Jürikuuks on keskmiselt püsiv lumikate juba avamaastikult kadunud ja lund võib leida veel metsa all. Kelts kaob tavaliselt teise dekaadi alguses ja peaaegu samal ajal alustavad ka taliviljaorased ja põldheinad kasvu. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõuseb püsivalt üle 5 kraadi (algab üldine vegetatsioon) keskmiselt 22. aprillil. Mullad muutuvad siinkandis tavaliselt harimisküpseks jüripäeva paiku.
Aprillis on sageli ilm muutlik ja lumesadu ning ajutise lumikatte tekkimine ei ole sellel kuul haruldased nähtused. Veel aprilli viimasel dekaadil on esinenud tugevat tuisku ja lumesadu, mis on liikluse seisma pannud (1988. aastal). Äärmustemperatuurideks on aprillis mõõdetud 27,1 °C (24.04.2000) ja -23,7 °C (06.04.1956). Jürikuu sademete summa on kõikunud 5 millimeetrist 1965. aastal kuni 83 millimeetrini (1970. aastal), keskmine 36 mm.
i
LAINE KEPPART, Jõgeva Sordiaretuse Instituudi agrometeoroloog-ekspert
